Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko ütles MTV uudistele, et Euroopa Liit peab lähiaastatel otsesemalt panustama Ukraina julgeoleku rahastamisse.

Martšenko sõnul peaks Ukraina säilitama märkimisväärse osa oma relvajõududest Euroopa julgeoleku toetamiseks ka pärast sõja lõppu.

Venemaa agressioonisõda on viinud Ukraina riigi rahanduse erakordsesse olukorda. Martšenko märgib, et kaitsekulutused moodustavad tänavu juba 68 protsenti riigieelarvest. Samal ajal suurendab sõja muutuv iseloom pidevalt vajadust rahastada uusi relvasüsteeme.

Kauaaegne rahandusminister on üks väheseid ministreid, kes on säilitanud oma ametikoha president Volodõmõr Zelenski ulatuslike valitsuse ümberkorralduste käigus 2025. ja 2026. aasta suvel. Martšenko on praegu Ukraina kõige kauem ametis olnud minister.

Martšenko sõnul kasvab surve riigi rahandusele jätkuvalt. „Surve on minu õlul. Kaitseministeerium esitab erakorralisi ja ettearvamatuid nõudmisi, survestades meid rahandusministeeriumis leidma lisavahendeid mis tahes viisil. Hiljutised arengud sõjas ei jäta meile muud valikut kui lahendus leida,” ütleb ta.

Varem sel nädalal teatas president Zelenski, et relvajõud vajavad lähiajal ligikaudu 27 miljardit eurot lisarahastust. Martšenko sõnul on sõja käik näidanud, et eriti oluliseks on muutunud kaugmaadroonid.

„Kui me koostasime 2026. aasta eelarvet, ei olnud me plaaninud eraldada nii palju vahendeid kesk- ja kaugmaadroonidele. Ometi on need praegu just need vahendid, mis aitavad meil sõja käiku pöörata,” sõnab ta.

Vaatamata sõjale on Ukraina majandus näidanud teatavat vastupidavust. Väljaande Kyiv Independent koostatud analüüside kohaselt kasvas riigi majandus 2025. aastal ligikaudu 3 protsenti, ehkki see kasv sõltus suuresti välisrahastusest ja investeeringutest kaitsetööstusesse.

Paljudes sektorites on tootmine seiskunud ja riigi maksutulude kasv peatunud. Nominaalne SKP pidi prognooside kohaselt kasvama ligi 200 miljardi dollarini. Samal ajal on riigi rahandus endiselt suures puudujäägis ja sõltub Lääne rahalisest toest.

Ukraina 2025. aasta eelarves eraldati kaitsekulutusteks ligikaudu 2200 miljardit grivnat – veidi üle 53 miljardi dollari. See summa moodustas enam kui veerandi riigi SKP-st.

Martšenko sõnul ei suudaks Ukraina suurt armeed ülal pidada oma jõududega isegi pärast sõja lõppu. Ta leiab, et Ukraina relvajõud võivad tulevikus mängida võtmerolli kogu Euroopa julgeoleku tagajatena.

„Peame oma armeed ka pärast sõda ülal pidama. See võib küll olla praegusest väiksem, kuid peaksime looma tingimused, milles meie relvajõud saavad pakkuda Euroopale julgeolekuteenuseid,” märgib ta.

Rahandusminister leiab, et seetõttu peaksid Euroopa Liidu tulevased eelarved sisaldama spetsiaalset rahastuskanalit Ukraina julgeoleku tagamiseks.

„On igati põhjendatud eeldada, et Euroopa Liidu eelarvest eraldatakse sihtotstarbelisi vahendeid nii liidu kui ka kogu kontinendi julgeoleku tagamiseks. Me ei suuda oma relvajõude üksi ülal pidada,” nendib Martšenko.

Viimastel kuudel on Ukraina juhtkond rõhutanud, et riigi sõjaaegne kogemus võib kujuneda julgeolekualaseks väärtuseks, millest tõuseb kasu kogu Euroopale. Samal ajal sõltub Kiiev endiselt rahaliselt rahvusvahelisest toest, ehkki riigi majandus on sõja viiendal aastal näidanud oodatust suuremat vastupidavust.