Ukraina põllumees Serhi Rõbalko kaotas kaks kolmandikku oma maast, kui Venemaa okupeeris 2022. aastal sissetungi alguses suure osa Lõuna-Ukrainast.

Nüüd vaevab teda aga teistsugune mure: potentsiaalselt hea saagi on ohtu seadnud Venemaa rünnakute kampaania, mis on peaaegu täielikult peatanud põllumajandustoodete ekspordi Ukraina Musta mere sadamatest, vahendab Reuters.

Ukraina on üks maailma suurimaid nisu, maisi ja päevalilleseemnete tootjaid ning ligikaudu 90 protsenti nende kultuuride ekspordist liigub Musta mere kaudu.

Olukorda raskendab asjaolu, et Ukrainas on käimas nisu koristushooaja tipphetk. Rõbalko viljahoidla on juba peaaegu täis ning järgmisel kuul peaks algama maisikoristus.

„Seda vilja pole kuhugi saata,” ütles 57-aastane põllumees oma viljaelevaatori juures seistes. „See on põllumeeste jaoks täielik katastroof.”

Varem müüs Rõbalko oma saaki suurele Ukraina teraviljaeksportijale Nibulonile ja kohalikele töötlemisettevõtetele, kuid praegu ei osta keegi midagi, ütles ta.

„Kõik on lihtsalt seiskunud. Raha liikumine on takerdunud. Sissetulekuallikad on kuivanud. Eksporti ei toimu,” sõnas Rõbalko.

Põllumajandus annab ligi 60 protsenti Ukraina ekspordituludest ning blokaad suurendab survet haprale sõjaaegsele majandusele.

Ukraina on suurendanud rünnakuid Vene laevade vastu Mustal ja Aasovi merel, kui enam kui neli aastat kestnud sõjas püüab kumbki pool teise majandust halvata.

Kuna Venemaa on samuti suur toiduainete eksportija, avaldab olukorra teravnemine märkimisväärset mõju inflatsioonile, sest rekordilised kuumalained ning sõjategevus nii Lähis-Idas kui ka Ukrainas kergitavad kulusid.

„Ukraina annab umbes 6 protsenti maailma nisu- ja ligikaudu 11 protsentimaisitoodangust,” ütles Ukraina suurima põllumeeste liidu UAC asejuht Denõss Martšuk.

Ta hoiatas näljahäda eest mõnedes impordist sõltuvates Aafrika ja Lähis-Ida riikides, mis on Ukraina teravilja suured ostjad, kui tarned ei peaks õigel ajal kohale jõudma.

Ukraina ootab tänavu umbes 60 miljoni tonni suurust teraviljasaaki, mis on peaaegu sama palju kui 2025. aastal.

Seekord on põllumeestel aga vähe lootust järgmise aasta saagi osas. Ekspordivõimaluseta ei suuda nad koguda piisavalt raha järgmiseks saagiks.

Kuigi Chicago teraviljahinnad – mis on ülemaailmseks võrdlusaluseks – tõusid juulis kõrgeimale tasemele enam kui aasta jooksul (reageeringuna Musta mere piirkonna häiretele ja hirmule ülemaailmse nappuse ees), on Ukraina siseturul hinnad langenud, kuna kohalikud varud on kuhjunud.

Analüütikute hinnangul suudavad põllumehed kasumit teenida vaid nisu ekspordist, samas kui teiste teraviljade puhul ei kata müügitulu tootmiskulusid.

„Neid vahendeid on vaja kütuse ostmise jätkamiseks, palkade maksmiseks ja talivilja külviks valmistumiseks,” ütles Martšuk.

Rõbalko, kes võttis sõja alguse järel äri taastamiseks suure laenu, märgib, et tema põllumajandusettevõte vajab koristusperioodil laenude teenindamiseks, palkade maksmiseks ja kütuse ostmiseks ligikaudu 20 miljonit grivnat (447 074 dollarit). Ilma nende vahenditeta on sügiseste põllutööde läbiviimine ohus, lisas ta.

Musta mere – mille rannikuriikideks on Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia ja Türgi ning samuti Venemaa ja Ukraina – kaudu transporditakse lisaks teraviljale ka toornaftat ja naftatooteid.

Ukraina põllumajandusministeeriumi andmetel eksportis Ukraina enne blokaadi selle veetee kaudu kuus ligikaudu 4–5 miljonit tonni põllumajandustooteid.

Riigi kaubaveod olid häiritud ka sõja alguses, mil toidukriisi hirm ajendas ÜRO-d ja Türgit vahendama kokkulepet, mis võimaldas Ukraina teravilja transporti Musta mere kaudu.

Kuigi Venemaa taganes sellest kokkuleppest 2023. aastal, käivitas Ukraina omaenda „teraviljakoridori” piki Musta mere läänerannikut, läbides NATO liikmesriikide Rumeenia ja Bulgaaria territoriaalvett.

Veod on taas peaaegu seiskunud, kuna juulis ja augusti alguses korraldas Venemaa Ukraina Musta mere sadamataristule üle 70 rünnaku ning sooritas 62 rünnakut laevade vastu, teatas Ukraina sadamaamet.

Eile kolmapäeval 12. augustil avaldatud andmed näitasid, et augusti kahel esimesel nädalal langes teraviljaeksport aastatagusega võrreldes 75%.

Venemaa väidab, et tema rünnakud on suunatud õiguspärasele sõjalisele taristule, logistikale ja välismaiseid relvi vedavatele laevadele.

Nõuetekohaselt ladustatuna ja kuivatatuna võib teravili säilida aastaid, kuid Ukraina põllumajandusministeeriumi andmetel võib riigis tekkida kuni 11 miljoni tonnine puudujääk ladustamismahtudes. Ametnikud on palunud partneritel aidata hankida spetsiaalseid kotte teravilja ajutiseks hoiustamiseks otse põllumajandusettevõtetes.

Samuti rõhutatakse, et kiiresti on vaja leida alternatiivseid ekspordimarsruute, kuid nende leidmine võib osutuda varasemast tunduvalt keerulisemaks.

2022. aasta alguses, kui Musta mere sadamad olid blokeeritud, suunati põllumajandustoodete eksport ümber raudteele ja maanteedele, liikudes läbi Ukraina läänepiiride.

Kiievi Majanduskooli esindaja Oleh Nivievski märkis, et võimalused alternatiivsete marsruutide üle läbirääkimiseks on vähenenud – osaliselt suhete halvenemise tõttu naaberriigi Poolaga, mille põllumehed on varem väljendanud vastuseisu odavama Ukraina teravilja konkurentsile.

Ukraina võimalusi on piiranud ka rangemad kaubandusreeglid Euroopa Liiduga, madal veetase Doonau jões ning Venemaa rünnakud raudtee infrastruktuurile.

„Ukraina peaks valmistuma võimaluseks, et sadamate blokaadist tingitud majanduslikud tagajärjed võivad olla sama rängad või isegi rängemad kui eelmisel korral,” kirjutas Nivievski sotsiaalmeedias.

Ukraina keskpank teatas eelmisel kuul, et blokaadi tõttu jääb riigil aasta lõpuni saamata ligikaudu 2,5 miljardit dollarit välisvaluutatulu.

Ukraina Põllumajandusnõukogu (UAC) hinnangul ulatub põllumeeste kahju kallima logistika tõttu ligikaudu 3 miljardi dollarini, samas kui UAC esindaja Martšuk märkis, et pankrotiohtu on veel vara hinnata.

Põllumajandussektori sõjaaegne kahju on alates 2022. aastast juba ületanud 90 miljardit dollarit ning haritava maa pindala on aktiivse sõjategevuse, ulatusliku miinidega saastatuse, suurtükitule ja niisutussüsteemide puudumise tõttu vähenenud ligi veerandi võrra.

Valitsus on kehtestanud põllumeestele erakorralise abipaketi, laiendades riiklikke laenuprogramme, leevendades laenutingimusi ja langetades käibekapitalilaenude intressimäärasid.

Kuid põllumajandussektori eesliinil vajavad põllumehed veelgi enam abi.

„Saak – sealhulgas nisu – on võrreldes eelmise aastaga peaaegu kaks korda parem,” ütles Reutersile Harkivi piirkonnas asuva põllumajandusettevõtte juht Felix Fjodorov. „Kuid hinnad on vaid pool sellest, mis need olid eelmisel aastal.”

Kuna Rõbalkol oli raskusi palkade ja maksude tasumisega, oli ta sunnitud osa oma varasest nisusaagist madala hinnaga maha müüma – seda vaid selleks, et saada sularaha ja osta kütust mõneks päevaks.

Kõige pakilisem probleem on kuidagi kindlustada järgmise aasta saak.

„Kui Ukraina ei külva praegu oma põllukultuure – kui ei külvata rapsi, mida vajavad nii poolakad kui ka sakslased, ega külvata nisu ja talivilja ega valmistata mulda ette kevadisteks töödeks –, siis seisame aasta pärast silmitsi tõelise toidukriisiga.”