Ukraina ja Venemaa on lukustatud lahingusse teineteise energiasüsteemide purustamiseks – kampaania, mis määrab kõik tulevased rahuläbirääkimised, ütles Ukraina asepeaminister ja energeetikaminister Denõs Šmõhal väljaandele Politico.

„Putin tahab meie energiasüsteemile lõpu teha ning meie majanduse ja relvatootmise rööpast välja viia,” ütles Šmõhal eksklusiivintervjuus oma kabinetis Ukraina pealinnas. „Ta loodab ka, et talvel murdub meie ühiskond kurnatusest ja avaldab juhtkonnale survet alistumisavaldusele alla kirjutada.”

Ukraina vastab pikamaarünnakute kampaaniaga Venemaa rafineerimistehaste vastu, mis on hävitanud umbes 40 protsenti Venemaa peamisest rafineerimisvõimsusest ja tekitanud kasvava kütusepuuduse kogu riigis.

„See on nagu poksimatši kaheteistkümnes raund ja kumbki poksija loodab, et vastane kukub esimesena,” ütles Šmõhal.

Šmõhal märkis, et Kiiev loodab, et nii nende rünnakud kui ka liitlaste kehtestatud sanktsioonid survestavad Venemaa liidrit Vladimir Putinit sõda sel sügisel lõpetama. Kui see ei õnnestu, ootab Ukrainat ees järjekordne talv, mil Venemaa ründab riigi energiataristut – kordub eelmise aasta kampaania, mis jättis Ukraina linnad külma kätte ja pimedusse.

„Venemaa eesmärk on nüüd hävitada meie veevarustus. Eelmisel talvel võeti sihikule elekter ja küte, kuid elektrikatkestuste ajal oli võimalik ellu jääda, kui olid olemas gaas ja vesi,” ütles Šmõhal. „Ilma vee ja kanalisatsioonita on raske kauem kui kolm päeva vastu pidada.”

Talve üleelamiseks vajab Ukraina oma Patriot-õhutõrjesüsteemidele PAC-3 tüüpi tõrjerakette, et hävitada Venemaa ballistilisi rakette. President Volodõmõr Zelenski on rääkinud eesmärgist hankida 300 tõrjeraketti. USA varud on aga madalad – nüüd avaldavad Kiiev ja tema liitlased survet sellistele riikidele nagu Hispaania ja Kreeka, et need loovutaksid oma PAC-3 raketid Ukrainale.

Zelenski rõhutas eile esmaspäeval 3. augustil, et Ukraina käimasolev sõjaline tegevus Venemaa vastu ja karmistatud sanktsioonid on prioriteediks, avaldades lootust, et see „ei jäta Venemaale muud valikut kui rahu”.
„Kuid me mõistame selgelt, kellega meil tegemist on, ja teame, et Putin loodab sõda veelgi pikendada,” ütles ta, hoiatades talvise energiasõja eest.

Lisaks kaitsevõime tugevdamisele suurendab Ukraina ka oma energeetika- ja infrastruktuurisüsteemide vastupidavust, ütles Šmõhal.

Ukraina rajab kaitsekatteid elektri-, vee- ja gaasihoidlatele, et kaitsta neid Venemaa rünnakute eest. Samuti jagatakse laiali moodulkatlamaju ja elektrigeneraatoreid – need on tavapärastest elektrijaamadest väiksemad ja hajutatumad, mistõttu on Venemaal keerulisem neid rivist välja lüüa.

Elektrita on Ukrainal raske toota relvi, pumbata vett, käigus hoida haiglaid ja tööstust, samuti jäävad miljonid inimesed oma kodudes külma kätte.

„Ukraina on omandanud võime kriiside ja väljakutsetega väga kiiresti kohaneda,” ütles Šmõhal.

Venemaa on tekitanud Ukraina elektrivõrgule ränka kahju.

Enne 2014. aastat, mil Venemaa okupeeris Krimmi ja vallandas sõja Ida-Ukrainas, tootis riik 54,5 gigavatti elektrit. Täiemahuline sissetung vähendas selle näitaja 32 gigavatini, kuna olulised rajatised – sealhulgas Euroopa suurim, Zaporižja tuumaelektrijaam – ei saanud enam elektrit tarnida.

Pärast Venemaa talviseid rünnakuid oli Ukraina energiatootmisvõimsus tänavu vaid umbes 12 GW, mis tekitas 6 GW suuruse puudujäägi ja sunnib kogu riigis rakendama graafikujärgseid elektrikatkestusi, ütles Šmõhal.

„Venelased on hävitanud või kahjustanud enam kui 80 protsenti Ukraina elektritootmisvõimsusest,” lisas minister.

50-aastane Šmõhal on töötanud Ukraina valitsuses üle kuue aasta erinevatel kõrgetel ametikohtadel, sealhulgas peaministrina. Teda tuntakse ühe Zelenski kriisijuhina, ta asus energeetikaministri ametikohale ajal, mil Venemaa viis läbi laastavat talvist pommitamiskampaaniat Ukraina energiasüsteemi vastu.

Lisaks tõrjerakettidele vajab Ukraina ka rahalisi vahendeid oma energiasektori vastupidavuse suurendamiseks, märkis Šmõhal.

Umbes 40 riiki ja organisatsiooni on annetanud kokku 2,1 miljardit eurot Ukraina energiaabi fondi, mille on loonud ja mida haldab Euroopa Energiaühenduse sekretariaat. Kiiev edastab fondi haldajatele nimekirjad esmatähtsatest vajadustest, et korraldada seadmete ostmist ja kohaletoimetamist.

Fond sõlmis eelmisel 2025. aastal 367 ostulepingut ja andis energiaabi 447 miljoni euro väärtuses. Kolmveerand rahastusest suunati elektri tootmisse, jaotamisse ja ülekandesse. Abi koondati piirkondadesse, mis kannatasid kõige rängemate pommitamiste all, teatas sekretariaat esmaspäeval.

„Kuid seadmed hävivad ja me vajame talveks varusid,” ütles Šmõhal, lisades, et Ukraina vajab enne talve veel 500 miljonit eurot.

Kiiev vajab samuti ligikaudu 400 miljonit eurot, et aidata riiklikul gaasiettevõttel Naftogaz Venemaa rünnakute järel taastuda, ning loodab selles osas Kanada toetusele, märkis Šmõhal.

Šmõhali eelistatud stsenaariumi kohaselt mõistab Putin, et ei suuda sõda võita, ja sõlmib sel sügisel rahuleppe.

Kremli juht ei ole aga näidanud üles mingeid märke sellest, et ta kavatseks oma nõudmisi Ukraina suhtes leevendada, mis tähendab tõenäoliselt järjekordset sõjatalve.

„Ta küll veritseb, kuid veab meid siiski talve,” sõnas Šmõhal. „See on küll pessimistlik stsenaarium, kuid olen optimistlik, et me elame selle talve üle – oleme selleks valmis.”