Põhja-Korea tarnib Venemaale raketipartii, mille allatulistamine on Ukraina jaoks praegu eriti keeruline ülesanne.
Reutersi andmetel, mis tuginevad Ukraina sõjaväeluurele, saab Venemaa oma liitlaselt kuni 120 raketti ja kuus laskeseadet koos vastava raketiväe üksusega.
Venemaa on varemgi Ukraina pihta Põhja-Korea ballistilisi rakette tulistanud, kuid nende rakettide ja vastava isikkoosseisu paigutamine Venemaa territooriumile tähistaks uut etappi kahe riigi koostöös.
Ukraina sõjaväeluure peavalitsuse esindaja Andri Tšernjak hindab, et Venemaa saab Voroneži oblastisse paigutamiseks raketiväeüksuse, kuhu kuulub ligikaudu 90 Põhja-Korea sõdurit.
Siiski on teadmata täpsemad üksikasjad – näiteks see, millist rolli Põhja-Korea sõdurid rakettide väljalaskmisel täpselt täidavad.
Ukraina sõjaliste allikate kohaselt on Põhja-Korea tarnitud rakettidel KN-23 ja KN-24 pikem laskekaugus kui Venemaa Iskanderidel.
Põhja-Korea rakettide selge nõrkus on aga nende ebatäpsus. Tšernjaki sõnul suudavad neid tõhusalt alla tulistada vaid USA-s toodetud õhutõrjesüsteemid Patriot.
See koostöö puudutab Ukraina jaoks valusat teemat, kuna riigis on viimasel ajal valitsenud tõsine puudus õhutõrjevahenditest. Näiteks hukkus möödunud ööl vähemalt 17 ja sai vigastada 44 inimest, kui Venemaa korraldas pealinnale Kiievile ulatusliku raketirünnaku.
Riigi õhuvägi teatas, et ei suutnud alla tulistada ühtegi Venemaa poolt öösel välja lastud raketti.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas juulis kahe riigi vahelise koostöö tihenemise eest. Presidendi sõnul plaanib Venemaa lähitulevikus värvata Põhja-Koreast kuni 30 000 sõdurit.
See ei kujuta endast ohtu vaid Ukrainale. Venemaa aitab Põhja-Koreal õppida sõjapidamist, arendada relvastust ja omandada selle kasutamisel reaalset lahingukogemust.
See kõik kujutab endast ohtu kõigile Aasias, kes asuvad Põhja-Korea rakettide laskeulatuses, kirjutab Zelenski. Tema sõnul käivad praegu Voronežis ettevalmistused vägede vastuvõtmiseks.
Ukraina hinnangul on sõja käigus Venemaa ridades võidelnud juba vähemalt 14 000 Põhja-Korea sõdurit. Riigid sõlmisid 2024. aastal kahepoolse kaitselepingu.
Leping kohustab riike muu hulgas osutama teineteisele sõjalist abi „viivitamata”, kui üht neist rünnatakse.
