Ukraina endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov taotleb USA investeeringuid kaitsetehnoloogia fondile – ta loodab, et fond kirjutab sõjas Venemaa vastu „uut ajalugu”, luues ja juhtides ettevõtteid, mis arendavad uusi relvi.

Washingtonis väljaandele Financial Times antud intervjuus ütles Fjodorov – kelle president Volodõmõr Zelenski eelmisel kuul ametist vabastas –, et ta aitaks hea meelega USA-l „luua drooniarmeed”, kui vastutasuks tarnitaks Ukrainale lähikuudel Patrioti raketitõrjesüsteemi rakette.

Fjodorov otsib kavandatavale fondile toetust riskikapitalistidelt, eraisikutest investoritelt ja USA tehnoloogiaettevõtetelt – ta märkis, et peab läbirääkimisi „suure hulga” Ukraina innovatsioonist huvitatud potentsiaalsete investoritega.

„See ei ole päris tavaline riskikapitalifond,” ütles Fjodorov. „Me kirjutame sõja uut ajalugu,” lisas ta.

Tema sõnul oleks tegemist tavapärasest riskikapitalifondist laiema haardega struktuuriga, mis suudaks nii ise ettevõtteid luua kui ka investeerida olemasolevatesse Ukraina idufirmadesse. Fond kasutaks Lääne kapitali tehnoloogiate arendamiseks, mis on kriitilise tähtsusega Ukraina suutlikkusele seista vastu Venemaa jätkuvale sissetungile.

Fjodorov ei avaldanud üksikasju oma rolli kohta fondi juhtimisel ega seda, kas ta võib sellest isiklikult rahalist kasu saada.

Ta tõi välja fondi kolm esmast prioriteeti: lahinguvälja robootika, et vähendada Kiievi sõltuvust inimjõust ja vägede arvust rindel; odavad ja kiired püüdurdroonid Venemaa uute reaktiivmootoriga ründedroonide vastu võitlemiseks; ning madala hinnaga tehisintellektil põhinevad raketid.

Tema sõnul on tõenäoline, et Venemaa venitab konflikti pikemaks – kui see peaks kestma veel kaks-kolm aastat, töötab fond välja tipptasemel „lahinguvälja lahendusi” ning annaks ühtlasi investoritele ülevaate Ukraina saadud kogemustest.

35-aastane Fjodorov oli Ukraina kõigi aegade noorim kaitseminister, kuni ta vaid kuus kuud pärast ametisse asumist vallandati. Tema ametist vabastamine vallandas üle riigi nädalaid kestnud protestid ja viis Zelenski tema presidendiaja suurimasse poliitilisse kriisi.

Ukraina parlamendiliikmed, veteranid ja kodanikuühiskonna esindajad – sealhulgas paljud, kes olid Fjodorovi pärast tema vallandamist toetanud – olid tema välisreisi uudisest nördinud. Paljud seadsid tema motiivid kahtluse alla, kui ta teatas reedel pärast Rooma-visiiti, et asub tööle Itaalia kaitseministri tasustamata nõunikuna.

Opositsiooniline parlamendiliige ja parlamendi uurimiskomisjoni esimees Oleksi Gontšarenko märkis sotsiaalmeedias, et Fjodorovi roll Itaalias võib kujutada endast „ohtu meie tipptasemel sõjatehnoloogiat puudutavate teadmiste lekkimiseks”.

Kuid Fjodorov märkis, et Itaalia sõjaväe innovatsioonile kaasaaitamine võib avada uusi koostöövõimalusi riigiga, kellel on olemas õhutõrjevõimekus, millest Kiievil puudus on. Ta ütles, et soovib asuda sarnastele nõuandvatele ametikohtadele ka teiste partnerriikide juures, sealhulgas võimalusel Prantsusmaal ja USA-s.

Fjodorov keeldus kommenteerimast, kas ta kohtub Washingtonis viibides kellegagi Trumpi administratsioonist, kuid ütles, et tal oleks „väga hea meel aidata Ameerikal luua drooniarmeed – eriti vastutasuks Patrioti [tõrjerakettide] eest, et me selle talve üle elaksime”.

„Olen ​​valmis sellise vahetuse tegema,” sõnas ta.

Fjodorov, kes töötas varem valitsuse digitaalse ümberkujundamise eest vastutava asepeaministrina, kujunes Ukraina drooniarenduse eestvedajaks. Tema idufirmadest inspireeritud juhtimisstiil eristas teda riigi poliitilisest eliidist, kuid tekitas samas ebamugavustunnet ka riigi traditsioonilise sõjaväe juhtkonnas.

Fjodorov ütles, et põrkas sõjaväe juhtkonna ja poliitiliste rivaalide vastuseisule, kui asus ümber korraldama hämarat hangete süsteemi.

Zelenski vabastas ta ametist põhjendusega, et minister ei suutnud lahendada Ukraina sõjalise mobilisatsiooniga seotud probleeme ning tal olid lepitamatud erimeelsused relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskiga.

Sõrski vabastati ametist mõni päev hiljem, pärast avalike protestide puhkemist. Sellest ajast peale on Fjodorov rikkunud pikaajalist tabu, mille kohaselt ei kritiseerita sõja ajal ühtsuse säilitamise nimel avalikult riigivõimu, ning on nõudnud sõjaaegsete üleriigiliste valimiste korraldamist. Samuti on ta tekitanud poleemikat väitega, et tema riik on sõda kaotamas.

Fjodorov ütles intervjuus Financial Times’ile, et „ühtsus” on Ukraina ellujäämise võti, lükates ümber kriitika, nagu oleks ta ise oma sõnavõttudega seda ühtsust ohustanud. Ta keeldus täpsustamast, kas tema üleskutse uuteks valimisteks tähendas sisuliselt nõudmist Zelenski väljavahetamiseks.

„See ei ole suunatud Zelenski ega ühegi konkreetse isiku vastu,” sõnas ta. „Küsimus on selles, et me peame… uuendama riigi operatsioonisüsteemi.”

Fjodorov tekitas sel nädalal Ukrainas pahameelt, kui ütles, et riik on sõda „järk-järgult ja aeglaselt kaotamas” – seda pärast seda, kui ta oli kevadel väitnud, et sõja käik on Moskva kahjuks pööratud.

Olukord võib „kuust kuusse muutuda”, ütles ta nüüd, märkides, et Venemaa hiljutised õhurünnakud ning üha intensiivistuv rakettide ja täiustatud droonide kasutamine kujutavad endast kriitilisi väljakutseid. „Kui me praegu nendele probleemidele ei reageeri, siis nad purustavad meid.”

Venemaa on sel suvel rünnanud Ukraina kriitilist infrastruktuuri, tehaseid ja ladusid rakettide ning ründedroonide parvedega. USA-s toodetud Patriot-tüüpi õhutõrjerakettide ülemaailmsete varude vähenemisest tingitud tõsine nappus on muutnud Venemaa ballistiliste rakettide allatulistamise Ukraina jaoks keeruliseks.

Fjodorov väitis, et tema fond pakub sellele probleemile aja jooksul lahenduse. Ta ütles, et Ukrainas on juba katsetatud kiireid droone, mis suudavad alla tulistada Venemaa reaktiivmootoriga droone, ning suurema toetuse korral oleks võimalik neid masstootma hakata.

Ta keeldus kommenteerimast, kas tal on plaanis USA-s viibides Elon Muskiga kohtuda, kuid märkis, et hoiab tehnoloogiamiljardäriga tihedat kontakti.

Zelenski on taotlenud Muskilt luba kasutada Starlinki süsteemiga varustatud droone ballistiliste rakettide laskeseadmete vastu, mis asuvad kuni 200 km kaugusel Venemaa territooriumil – samm, millel oleks Fjodorovi sõnul tõenäoliselt suur mõju.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul oli Musk varem öelnud Fjodorovile, et ta oleks valmis lubama Ukrainal kasutada Starlinkiga varustatud droone väljaspool oma piire Venemaa sihtmärkide ründamiseks. Samas ütles Musk nende allikate kohaselt Ukrainale, et tegemist on poliitilise otsusega, mille peab langetama Valge Maja.

Fjodorov keeldus oma vestlusi Muskiga kommenteerimast. Ta märkis, et Ukraina sagenevad kaugmaarünnakud Venemaa vastu on kõige tõhusam viis sundida president Vladimir Putinit sõda lõpetama, kuid selleks kasutatavatesse relvadesse on vaja rohkem investeerida.

„Me vajame rohkem reaktiivdroone, vajame odavaid rakette, vajame tehisintellektiga rakette,” ütles ta. „Putiniga ei saa teisiti dialoogi pidada… Ta mõistab ainult jõudu.”