Täna esmaspäeval 3. augistil alustas umbes 1600 Taani ajateenijat riigi uut pikendatud ajateenistust, asudes 11-kuulisse teenistusse ajal, mil Taani kiirendab oma kaitsevõime tugevdamist, ajendatuna julgeolekuolukorrast Arktikas ja sõjast Ukrainas.
Taani teatas 2024. aastal, et laiendab ajateenistust esimest korda ka naistele ja pikendab tavapärast teenistusaega neljalt kuult 11 kuule, samas kui ajateenijate arv kasvab 2033. aastaks praeguselt 5000-lt 7500-ni aastas, vahendab Reuters.
Uus ajateenijate rühm saabub ajal, mil Taani valmistub esimest korda sel kuul saatma ajateenijaid Gröönimaale, enam kui sajast sõdurist koosnev kompanii asub üheks kuuks täitma operatiivülesandeid, võttes need üle elukutselistelt sõjaväelastelt.
Sellel lähetusel on kaalukas poliitiline tähendus, kuna USA president Donald Trump on korduvalt soovinud annekteerida seda Taani poolautonoomset territooriumi, põhjendades seda riikliku julgeolekuga – nõudmisega, mille nii Gröönimaa kui ka Taani valitsus on kindlalt tagasi lükanud.
Taani peaminister Mette Frederiksen ütles eelmisel kuul Ankaras toimunud NATO tippkohtumisel, et tema riik on valmis kaitsma sõjalise alliansi iga tolli territooriumist, „sealhulgas meie oma”.
Lääne-Taanis asuvast Varde linnast pärit 19-aastane ajateenija Silas Nohr ütles, et tervitab pikemat teenistusaega.
„Nüüd on meil 11 kuud ja mulle tundub, et nii saab asjasse tõeliselt sisse elada, seda päriselt kogeda ja sõjaväelise eluga palju sügavamalt tutvust teha,” sõnas ta.
Uusi ajateenijaid ootab ees viiekuuline baasväljaõpe, millele järgneb kuus kuud tegevteenistust. Taani kaitsejõud võtavad kasutusele ka uusi ajateenistuse suundi, sealhulgas droonirühma erioperatsioonide väejuhatuse juures.
Selle Põhjamaa sõjaline värbamissüsteem põhineb loosimisel, mis hõlmab kõiki 18-aastaseks saavaid terveid noori, kuid aastaid on teenistus koosnenud peaaegu eranditult vabatahtlikest ning loosimist on kasutatud vaid ülejäänud kohtade täitmiseks.
Ajateenistusel põhinev sõjaväeteenistus on kasutusel ka Põhjamaade naabrite Rootsi, Soome ja Norra ning Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – puhul.
