Ukraina põllumajandusministri sõnul saavutavad alternatiivsed teraviljaekspordi marsruudid vajaliku läbilaskevõime kõige varem augusti lõpuks, kuid ta hoiatas, et need võimaldavad vedada vaid poole sellest mahust, mida käideldi Venemaa rünnakute tõttu häiritud Musta mere sadamates.
Venemaa on hoogustanud raketi- ja droonirünnakuid välisriigi lipu all sõitvatele tsiviillaevadele Odessa sadama piirkonnas, mille kaudu liigub suurem osa Ukraina teraviljasaadetistest.
Olukord ohustab ligikaudu poolt tänavusest prognoositud teravilja- ja õliseemnete ekspordimahust, ütles minister Tarass Võssotski Reutersile.
„Kui seda probleemi ei lahendata, jääb märkimisväärne osa toodangust – täpsemalt veidi üle 30 miljoni tonni – rahvusvahelistele turgudele eksportimata,” sõnas ta.
Ukraina infrastruktuuriministeeriumi andmetel registreeriti juulis 35 rünnakut sadamates viibinud ja 22 rünnakut merel olnud laevadele, samuti tabas 67 rünnakut sadamarajatisi. Võrdluseks: terve eelmise 2025. aasta jooksul rünnati laevu kokku 14 korral.
Selle tagajärjel on laevaomanikud peatanud sissesõidud Odessa piirkonna sadamatesse ning ligi kahe nädala jooksul pole sinna sisenenud ühtegi laeva, seda ajal, mil Ukraina suvine saagikoristushooaeg on täies hoos.
Moskva väidab, et ründab sõjalise tähtsusega sihtmärke. Venemaa, maailma suurim nisu eksportija, on viimastel nädalatel teatanud rünnakutest ka oma põllumajandustoodangu ekspordirajatistele ja kaubalaevadele Mustal merel.
Ukraina tootjad tunnetavad juba mõju, kuna õlikultuuride ja teravilja hinnad on Võssotski sõnul langenud keskmiselt 30 protsenti.
„Olukord on erakordselt keeruline. Mõnes mõttes on see isegi raskem kui 2022. aasta märtsis-aprillis,” ütles ta, viidates Venemaa täiemahulise sissetungi alguskuudele.
Ukraina põllumajandussektori otsene kahju võib tänavu ulatuda 1,5–3 miljardi dollarini, ütles minister. Sellest summast ei ole varem teatatud.
Täna teisipäeval 4. augustil kiitis Ukraina valitsus heaks ekspordi miinimumhindade korrigeerimise, see oli esimene erakorraline samm põllumeeste toetamiseks.
Ukraina jaoks on peamisteks alternatiivseteks transporditeedeks Doonau jõgi ning raudtee- ja maanteetransport, kusjuures esmaseks valikuks on raudtee, ütles Võssotski.
Neid marsruute on katsetatud juba varem, kui Venemaa püüdis sõja ajal kaubavahetust blokeerida. Praegu ei mängi aga põua tõttu kannatav Doonau – mille veetase on langenud ajalooliselt madalale – kuni oktoobrini olulist rolli, märkis ta.
Kuigi ametivõimud on vajalikud protseduurid käivitanud ja tootjad saavad neid marsruute juba kasutada, kulub vähemalt suve lõpuni, enne kui need saavutavad „enam-vähem stabiilse töörežiimi”, ütles Võssotski.
Ent isegi siis suudaksid need marsruudid katta vaid 50–55 protsenti Musta mere sadamate igakuisest, ligikaudu 6 miljoni tonnisest läbilaskevõimest, seega oleks tegemist pigem ajutise lahenduse kui pikaajalise alternatiiviga meritsi toimuvale transpordile, sõnas minister.
Alternatiivsed marsruudid suurendaksid tootjate kulusid praeguste hindade juures veel 45–50 dollari võrra tonni kohta.
„Odessa sadamatele ei ole alternatiivi, kui Ukraina soovib jätkata toidujulgeoleku tagajana,” ütles Võssotski.
Viimastel hooaegadel on Ukraina andnud umbes 6 protsenti maailma nisu- ja 11 protsenti maisiekspordist ning on ühtlasi oluline õliseemnete ja taimeõlide eksportija.
Riik eksportis 2025./2026. hooajal 34,4 miljonit tonni teravilja ning ametnikud on hinnanud, et käesoleval hooajal on eksporditavaks ülejäägiks 43 miljonit tonni.
Kuna Venemaa on sadamate liikluse taas praktiliselt peatanud, võivad toiduainete hinnad järsult tõusta, mõjutades tarbijaid kogu maailmas, märkis Võssotski.
„Toit muutub kallimaks ja vaeseimate inimeste jaoks võib see muutuda lihtsalt kättesaamatuks,” ütles ta.
Võssotski kutsus liitlasi üles aitama tagada Mustal merel julgeolekut, sest vaid tugev Ukraina sõjavägi selles piirkonnas suudab tagada ekspordi toimimise Venemaa jätkuvate rünnakute kiuste.
Isegi kui laevaliiklus homme taastuks, kuluks Võssotski sõnul vähemalt kuu, et naasta varasema ekspordimahu juurde.
