Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium on jõudnud Soome kaitseväega esialgsele kokkuleppele kaasata ajateenijaid Aafrika seakatku tõrjumisse.

Ministeeriumi kantsler Pekka Pesonen ütles Yle-le, et ajateenijad võiksid otsida metssigu ja valvata piiranguvööndeid Kagu-Soomes, kui seakatk peaks levima praegusest ulatusest kaugemale.

„Kui vajame leviku tõkestamiseks või liiklusjärelevalveks lisajõude, saame abi kaitseväelt,” sõnas ta.

Siiani pole sellist abi vaja läinud, kuna jahimehed on tõrjetöödega edukalt toime tulnud.

Siiski vajaksid ajateenijad enne tööle asumist mõnepäevast väljaõpet. Loomakorjuste kokkukogumise ja proovide võtmisega tegeleksid tõenäoliselt jätkuvalt spetsialistid, mitte ajateenijad.

Veel ei ole otsustatud, millistest väeosadest ajateenijad kaasataks või kui palju neid täpselt vaja võiks minna.

Aafrika seakatk tuvastati Soomes esmakordselt juuli lõpus Kagu-Soomes leitud metsseapõrsaste korjustel. Sellest ajast alates on leitud üle tosina sellesse haigusesse surnud metssea.

Virolahti vallas kehtestati tuumiktsoon, kus metsas liikumine, marjade korjamine ja seente otsimine on keelatud. Lisaks on kehtestatud laiem nakkustsoon, mis hõlmab Virolahti ja Miehikkälä valda ning Lappeenranta lõunaosa.

Õnneks ei ole haigus levinud kodusigadele ega kujuta ohtu tarbijatele.

„Siiski põhjustab haigus märkimisväärset majanduslikku kahju,” ütleb Pesonen.

Haigus on sigadele äärmiselt ohtlik, kuna peaaegu kõik nakatunud loomad surevad. Piirangualas asuvates farmides peetakse ligikaudu 300 siga. Seaduse kohaselt maksab riik hüvitist vaid nende loomade eest, kes on haiguse tõttu hukatud.

Ministeerium jälgib olukorda, tuginedes Rootsis mõne aasta eest toimunule. Rootsis kaasnesid seakatkuga hüvitised kogusummas ligikaudu 13,8 miljonit eurot – suurem osa sellest summast kulus palgakulude ja muude otseste kulude katmiseks.

Pesonen märgib, et Soomes hinnatakse hüvitiste vajadust siis, kui haiguse leviku ulatus ja sellega seotud kulud on täpsemalt teada.

Ministeeriumi väitel on esmatähtis takistada haiguse levikut ja tagada turu võimalikult kiire naasmine tavapärasesse olukorda.

Vilja ladustamine on paljudele põllumajandusettevõtetele keeruline vajalike ettevaatusabinõude tõttu. Enne kasutamist tuleb vilja hoida üle nullkraadisel temperatuuril 30 päeva, et tagada võimalike haigustekitajate hävimine. Kõigil ettevõtetel ei pruugi olla piisavalt laopinda.

Soome toiduamet teatab, et piirangutsoonist pärit põllukultuure võib kasutada loomasöödana, kui järgitakse hügieeninõudeid.

Pesoneni sõnul on siiski ebatõenäoline, et kaitsetsoonist pärit viljatooteid kasutatakse sigade söödana.

Piirangutsoonist pärit sealihatooteid ei ekspordita, kuid neid võib müüa siseturul inimtoiduks, kuna kaitsetsoonis asuvad seakasvatusettevõtted on haigusvabad.