Tuletistehingute hindade põhjal võib elektri hind tänavuse 2026. aasta oktoobris eelmise aastaga võrreldes tõusta koguni 70 protsenti.

Tuletistehingute turul püsivad oktoobri, novembri ja detsembri hinnad (ilma maksudeta) vahemikus 9–9,5 senti kilovatt-tunni kohta, ütles Soome energeetikaettevõtete liidu Energiateollisuus ry elektrituru juht Pekka Salomaa.

Eelmise aasta oktoobris oli Soomes keskmine piirkondlik hind 4,9 senti kilovatt-tunni kohta, mis tähendab, et turu ootused on ligikaudu 70 protsenti kõrgemad.

Elektri tuletisinstrumentide turud ja futuuride hinnad prognoosivad hinnataset eelseisvaks sügiseks ja talveks. „Turg ootab kuu keskmiseks hinnaks ligikaudu 9 senti,” sõnas Salomaa.

Elektriturgu mõjutavad sügise üleminekul talveks mitmed tegurid, alates ilmastikust ja tootmisest kuni rahvusvahelise olukorrani.

Fingridi turulahenduste juht Maarit Uusitalo selgitab, et üks hinnatõusu peamisi põhjuseid on Põhjamaade madalad veevarud.

Praegu on veehoidlate veetase madal, eriti teatud piirkondades Norras ja Rootsis.

„Selle sügise sademete hulk – või nende puudumine – määrab suuresti ära hüdroenergia tootmisvõimsuse taseme talvele vastu minnes,” ütles Uusitalo.

Soome elektrivarustuse olukorda mõjutab sel sügisel ka tootmise pool. Sügisperioodil läbib samaaegselt hooldust mitu tuumajaama, mis piirab tööde ajal riigisisest tootmisvõimsust.

Soome suurim reaktor Olkiluoto 3 läbib iga-aastast hooldust septembri algusest kuni oktoobri lõpuni. Samal ajal hooldatakse ka mõlemat Loviisa reaktorit.

Loviisa 2 on tööst väljas augusti algusest septembri keskpaigani, misjärel algab Loviisa 1 hooldusperiood, kestes septembri lõpust oktoobri keskpaigani.

Lähis-Ida geopoliitilised pinged – näiteks need, mis mõjutavad Katari gaasitarneteid – avaldavad mõju maagaasi hinnale Kesk-Euroopas.

Kuigi Soomes kasutatakse maagaasi elektri tootmiseks vähe, märgib Salomaa, et vähese tuulega perioodidel kajastuvad Kesk-Euroopa ja Baltimaade hinnatasemed ka Soomes.

Uusitalo jagab seda seisukohta. Iraani ümbruses valitsevad pinged ja konfliktid mõjutavad Soomet eelkõige kaudselt, fossiilkütuste hindade kaudu.

Soomes on fossiilkütuste osakaal elektri tootmises väga väike, mistõttu on otsene mõju tootmisele minimaalne.

„Kuna Soome on osa integreeritud Euroopa elektriturust, kajastuvad siin ka teiste piirkondade hinnatasemed,” selgitab Uusitalo.

„Pikaajalised kuumalained Kesk- ja Lõuna-Euroopas on tõstnud jõgede veetemperatuuri, piirates soojus- ja tuumaelektrijaamade tootmisvõimsust seoses jahutusvee kasutamise piirangutega,” lisab ta.

Soomes jahutatakse tuumaelektrijaamu mereveega, mistõttu vastavat otsest piirangut ei ole. Kesk-Euroopa kallimast fossiilkütustel põhinevast tootmisest tulenev hinnasurve võib aga kaudselt kergitada elektrihindu ka Põhjamaades.

Soome koguelektritarbimine on hakanud veidi kasvama, ütleb Uusitalo. Seda kasvu põhjustavad muu hulgas kaugküttes kasutatavad elektriboilerid.

„Andmekeskuste projektid, mis on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu, ei suurenda tarbimist eelseisval talvel veel märkimisväärselt,” märgib Uusitalo. „Nende mõju avaldub alles pikemas perspektiivis.”

Rootsis toimub elektrihindade ja varustuskindluse teemal arutelu, mis on väga sarnane Soomes toimuvaga.

Rootsi on käivitanud „Kraftlyftet”-mudeli – talvise energiatoetuse süsteemi, mis on võrreldav sellega, mida Soome ministeerium praegu kavandab.

„Süsteemi eesmärk on tagada pikaajaliselt reguleeritav tootmisvõimsus, kuid see ei paku lahendust eelseisvaks talveks – ei Soomes ega Rootsis,” ütleb Uusitalo.

Kuigi ees ootab tavapärasest kõrgemate hindadega sügishooaeg, ei usu Salomaa, et Soomet tabaks ulatuslik energiakriis, nagu see, mida nähti 2022. aasta lõpus.

Energiahinnad Euroopas tõusid järsult 2022. aastal pärast Venemaa alustatud agressioonisõda. Eriti järsult kerkisid elektrihinnad Põhjamaades.

„Enne sõda pärines umbes 40 protsenti Euroopa maagaasist Venemaalt. Nüüd on Euroopa end Venemaa energiast lahti sidunud ning gaasi imporditakse peamiselt Norrast ja Ameerika Ühendriikidest,” selgitab Salomaa.

„Sarnase hinnatõusu võiks vallandada vaid erakordselt ränk ja pikaajaline põud koos tõsiste geopoliitiliste kriiside või infrastruktuuri vastu suunatud terroriaktidega,” leiab ta.

Varasem kriisitalv oli soomlastele tõhusaks õppetunniks. Rootsi ettevõtte Nibe majandusanalüütik Claes Hemberg ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et rootslased võiksid tarbijakäitumise osas soomlastest eeskuju võtta.

Hemberg kiitis seda, kuidas soomlased eelistavad börsihinnaga elektrit ja oskavad kütmist automatiseerimise abil ajastada.

„Soomlased on õppinud ära kasutama börsihinnaga elektrit, automatiseerimist ja elektriautode öist laadimist. Õppisime 2022. aasta kriisist palju,“”kommenteeris Salomaa.

Salomaa sõnul peaksid tarbijad praegu kaaluma, milline elektrileping nende majapidamisele kõige paremini sobib.

Põhjamaades määravad tegeliku börsihinna ilmastikuolud – eelkõige tuul ja sademed. Kui sügis tuleb väga vihmane, võivad hinnad langeda.

„Kui teie pere eelarve ei kannata igakuiseid järske arvetõuse, pakuvad stabiilsust fikseeritud hinnaga leping või tarbimispõhise hinnakomponendiga leping,” märgib Salomaa.