Eestis kahtlustatakse 58-aastast Soome ja Venemaa kodanikku raskete kuritegude toimepanemises. Sellest teatas Delfi.

USA ametivõimud süüdistavad naisettevõtjat sanktsioonide rikkumises ja kõrgtehnoloogilise elektroonika ebaseaduslikus eksportimises Venemaale.

USA uurimise kohaselt osales ettevõtja koos Venemaa partneriga aastatel 2021–2023 Venemaale suunatud kahesuguse kasutusega kaupade tarnimises.

Väidetavalt korraldati saadetised Soomes registreeritud ettevõtte kaudu.

Tarnitud kaupade hulgas olid muu hulgas sidesüsteemides kasutatavad suure võimsusega mikrolaine-võimendid ning radarites, satelliittehnoloogias ja 5G-seadmetes kasutamiseks sobivad võimendid.

Samuti tarniti Venemaa satelliitnavigatsioonisüsteemi GLONASS jaoks mõeldud mälukiipe ja antennimooduleid.

USA prokurörid väidavad, et ekspordipiirangute alla kuuluvad kaubad saadeti esmalt Ameerika Ühendriikidest Soome ja eksporditi seejärel edasi Venemaale.

Osa toodetest võis jõuda lennunduselektroonika ja navigatsioonisüsteemideni.

Kohtudokumentidest selgub, et ühel juhul saadeti Venemaale 19 mikrolaine-võimendit. Hiljem üritasid asjaosalised hankida teiste ettevõtete kaudu veel 3000 sarnast seadet.

Tehingud peatati ekspordikontrolli reeglite rikkumise kahtluse tõttu.

Eile teisipäeval arutas Harju maakohus naise Ameerika Ühendriikidele väljaandmise küsimust. Kohtunik lükkas otsuse teatavakstegemise mõne päeva võrra edasi.

Naine peeti kinni aprillis Tallinna bussijaamas, kui ta oli teel Peterburist Helsingisse.

Enne kinnipidamist oli naine elanud koos perega mitu aastat Soomes.

Ta on alates aprillist viibinud Tallinna vanglas vahi all. Harju maakohus andis loa tema kinnipidamiseks USA taotluse menetlemise ajaks ja pikendas hiljem kinnipidamisaega kuni augusti alguseni.

Teisipäevase istungi alguses teatas naine, et on vastu oma võimalikule väljaandmisele Eestist Ameerika Ühendriikidesse.

„Me elame Euroopas ja me ei tea, milline karistus teda Ameerika Ühendriikides oodata võib. Talle võidakse seal määrata väga pikk vanglakaristus,” sõnas naise advokaat istungil.

Advokaadi sõnul ei saa välistada võimalust, et naise Vene kodakondsus võib kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise juhtumi menetlemisel nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides.

„Mu klient on korduvalt pöördunud Soome ametivõimude poole, kuid pole saanud mingit abi. Samuti on ebaselge, miks Soome Vabariik ei soovi naise juhtumit enda kanda võtta ega tema suhtes rahvusvahelist vahistamismäärust väljastada,” ütles advokaat.

Prokurör ei näe takistusi naise väljaandmiseks. Ta leiab, et pole põhjust arvata, nagu võiks naine oma kodakondsuse tõttu sattuda mis tahes diskrimineerimise ohvriks.

Siiski märkis prokurör, et Eesti peaks tagama järelevalve süüdistatava kinnipidamistingimuste üle teises riigis ja garanteerima tema põhiõiguste järgimise.

Ettevõtja eitab kõiki talle esitatud süüdistusi. Delfi andmetel ei soovinud ta kohtuistungil sõna võtta ning kuulas tähelepanelikult nii süüdistuse kui ka kaitse argumente.

Varasemas intervjuus Delfile väitis naine, et ta ei olnud teadlik võimalikust sanktsioonide rikkumisest ning tema Soome ettevõtte tegevus oli täiesti seaduslik.

Tema sõnul ei olnud saadetised mõeldud Venemaale, vaid partneritele Türgis ja Hiinas. Naine peab arusaamatuks, miks teda ei kahtlustatud ega peetud kinni varem – ajal, mil ta elas ja ajas äri avalikult Soomes –, kui õiguskaitseorganitel oli tema tegevuse suhtes küsimusi.

Otsus naise väljaandmise kohta tehakse teatavaks neljapäeval, 6. augustil.