Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ka Soome peab nüüd valmistuma Venemaalt lähtuvateks „ebatavalisemateks sündmusteks”.

Poola ja Balti riikide juhid on hoiatanud, et Venemaa kavandab Läänemere piirkonnas mingisugust rünnakut, provokatsiooni või sabotaažiakti, et juhtida tähelepanu Ukrainalt kõrvale ja õõnestada riigile osutatavat toetust.

Leedu luure andmetel kavatseb Venemaa kasutada hõivatud Ukraina droone nn valelipuoperatsiooni (lavastatud rünnaku) läbiviimiseks.

Häkkäneni sõnul ei saa ka Soomes välistada võimalust, et Venemaa üritab olukorda eskaleerida või korraldada provokatsiooni. Selle eesmärk oleks nõrgestada liitlaste poliitilist, majanduslikku ja sõjalist toetust Ukrainale ning samuti proovile panna NATO-t.

„Peame olema äärmiselt valvsad. Venemaa on korraldanud nii leidlikke operatsioone – ulatudes tagasi külma sõja aegse KGB perioodini –, et kahjuks on kõik võimalik,” sõnas ta.

Häkkänen märgib, et viimase kuue kuu jooksul on Ukraina õigustatult laiendanud oma sõjalisi operatsioone Venemaa territooriumile ja ka Soome lähedal asuvatesse piirkondadesse. Soome lahe idaosas toimub igal nädalal märkimisväärset sõjalist tegevust. Soome on pidanud olema valvel seoses droonisõjaga.

„Soomlased võivad rahulikult magada. Siiski peame valmistuma tõrjuma nii eksinud droone kui ka ebatavalisemaid vahejuhtumeid,” ütleb Häkkänen. – Seetõttu tuleb pidevalt hinnata ja hoida töös meie luure- ja sensorivõrke, samuti pealtkuulamis- ja tõrjevõimekust ning ööpäevaringset valmisolekut.

Venemaa paljastataks, kui ta viiks läbi valelipuoperatsiooni, isegi kui ta kasutaks Ukraina komponente, ütleb Häkkänen.

Sõjalise jõu kasutamine NATO vastu on väga tõsine ja kaalukas küsimus. Ja Venemaa teab, et see tähendab olulise piiri ületamist, lisab ta.

Häkkäneni hinnangul kujuneb eelseisev talv Ukraina jaoks kogu sõja kõige raskemaks.

„Venemaa peamine eesmärk on praegu hävitada Ukraina energiataristu, et murda riigi suutlikkus talvele vastu pidada,” tõdeb ta.

Häkkäneni sõnul tuleb sügis keeruline kogu Ukrainat toetavale Lääne koalitsioonile. Ukraina vajab toetust mitte ainult sõjaliselt, vaid ka energiataristu taastamisel talveks.

Kuigi Ukrainal on tugev riigikaitsevõime ja suutlikkus Venemaale survet avaldada, seisab riik silmitsi paljude muude väljakutsetega, märgib Häkkänen.

„Eelkõige on selged probleemid õhukaitses,” tunnistab ta.

Ukrainal on olnud raskusi kaitsmisel selliste rünnakute eest nagu sel nädalal Kiievile tehtud õhulöögid. Näiteks ööl vastu kolmapäeva toimunud rünnakute ajal ei suudetud alla tulistada ühtegi raketti. Just sel põhjusel on Venemaa korraldanud rekordilisel hulgal õhurünnakuid.

Ukraina vajab hädasti Patrioti õhutõrjerakette.

„Keskne roll on siin Ameerika tööstusel. Samuti on võtmeküsimuseks teatud Patrioti süsteeme kasutavate Euroopa riikide varude poliitika,” ütleb Häkkänen.

Soomel ei ole Patrioti õhutõrjerakette.

„Meil on küll teatud võimekused konkreetsete õhutõrjerakettide osas, kuid me ei avalda täpsemaid üksikasju mehhanismide kohta, mille kaudu me Ukrainat toetame. Oleme oma pingutustes järjepidevalt tegutsenud üle oma tegelike võimete piiri, kuid eesliiniriigina ei saa me ohtu seada oma praegust õhutõrjevalmidust,” lausub ta.

Häkkäneni sõnul on praegu üheks peamiseks julgeolekupoliitiliseks küsimuseks tegelikult USA kaitsetööstuse tempo. Kuigi soovitakse hoogustada ka Euroopa tööstust, on just USA tööstus see, mis suudaks terava puudujäägi lahendada.

„Sellega kaasneb aga palju bürokraatiat ja aeglust. Pentagon – nende kaitseministeerium – võtab tootmisvõimsuse suurendamiseks tarvitusele drastilisi meetmeid,” märgib ta.

Häkkänenil on mõttes üks asi, mis aitaks Ukrainat kõige enam.

„Kõige olulisem tegur, mis praegu Ukrainat aitaks, oleks mingisugune lahendus ja lõpp Iraaniga seotud konfliktile. Seda seetõttu, et Lääne raketivõimekust, mida praegu Lähis-Itta saadetakse, on vaja ka Ukrainas,” tunnistab ta.

Samuti on kogu suve vältel arutletud selle üle, kas ja millal luua kontakt Venemaaga. 12. juunil teatas president Alexander Stubb meediale, et Euroopa peaks kahe kuu jooksul mingisuguse kontakti looma. See tähtaeg on nüüd lähenemas.

Häkkäneni sõnul ei tasuks praeguses olukorras selle küsimusega kiirustada. Tema hinnangul tuleks sanktsioonide ja Ukrainale antava pikaajalise toetuse abil luua olukord, kus Venemaa näeb, et ta muutub sõjas vaid nõrgemaks.

„Seda stsenaariumi tuleb veel veidi edasi arendada. Vajame sanktsioonipakette, mis ületavad USA omi, veelgi tugevamat toetust eurooplastelt, Ukraina õhutõrjevõimekuse viimist vajalikule tasemele ning veelgi tugevamaid kahepoolseid tööstuskoostöö lepinguid Ukrainaga,” sõnab ta.

Häkkänen rõhutab siiski, et eurooplastel peaks läbirääkimiste laua taga olema tugevam positsioon.