Soome peaminister Petteri Orpo ütles suursaadikute konverentsi ajal väljaandele Iltalehti, et ohuhinnang seoses Venemaa võimalike sabotaažirünnakutega on halvenenud.
Nüüd jagab oma seisukohti selle kohta, milleks soomlased peavad tulevikus valmistuma, Soome kaitseväe endine juhataja ja parlamendiliige Jarmo Lindberg.
Lindberg juhib Euroopa hübriidohtude vastase võitluse kompetentsikeskuse juhtnõukogu. Keskuse ülesanne on valmistuda mitmesugusteks hübriidmeetmeteks.
Lindbergi sõnul ei saa üksikasju avalikkusele avaldada. „Me ei taha oma kaarte võimalikele hübriidtegevuse vastastele avada – näidata neile: „Me arvame, et teete tulevikus nii, ja kavatseme teid heidutada, et te seda ei teeks.””
Seetõttu keskendub avalik arutelu Lindbergi sõnul sellele, mida on juba täheldatud ja ellu viidud: ta loetleb merealuste kaablite ja andmesidekaablite läbilõikamist, GPS-signaali häirimist, teenusetõkestusrünnakuid ja rände ärakasutamist.
„Kindlasti võib juhtuda ka muud. Võib tulla ette tõsisemaid vahejuhtumeid ja me peame selleks valmistuma,” ütleb ta.
Lindberg märgib, et näiteks Tšehhis on korraldatud sabotaažiaktide käigus rünnakuid laskemoonaladudele. Tema sõnul on võimalik, et sarnaseid vahejuhtumeid võib ette tulla ka Soomes, kuigi ta hoidub väitmast, et see on vaid aja küsimus.
„Minu hinnangul peavad eurooplased – ja ka meie, soomlased – mõtlema sellele, milliseid muid madala intensiivsusega hübriidsõja meetmeid võib veel ilmneda, mida me seni näinud pole,” lausub ta.
Lindberg juhib tähelepanu sellele, et aastatel 2023–2024 sai Läänemeres kahjustada mitmeid merekaableid, ehkki olukord on viimasel ajal paranenud. Enne seda rünnati gaasijuhtmeid, samas kui elektri- ja sidekaablite kahjustamine sagenes aastatel 2024–2025.
Lindberg märgib, et 2025. aasta jaanuaris käivitas NATO Läänemerel seire- ja heidutusoperatsiooni „Baltic Sentry”, mille eesmärk on kaitsta kriitilist merekaabli- ja torujuhtmetaristut.
„See on suurepärane näide sellest, kuidas probleem tekib ja sellele reageeritakse – praegu tundub, et sellised juhtumid on ajutiselt vaibunud. Samas võib küsida: kas tegemist on vaid pausiga ja kas võib oodata midagi uut?” märgib ta.
Lindberg mainib, et Venemaa president Vladimir Putin on öelnud: kui EL-i riigid konfiskeerivad veel Venemaa kaubalaevu, vastab Venemaa samaga. „See kõlab kindlasti ähvardusena,” ütleb Lindberg. Putini sõnul võivad vastumeetmed toimuda „seal, kus me seda vajalikuks ja kohaseks peame”.
Lindbergi sõnul peaksid soomlased olema teabeturbe küsimustes valvsad ja püüdma ära tunda andmepüügikatseid. Ta märgib, et paar aastat tagasi tabas Soomet rida pikaajalisi teenusetõkestusrünnakuid – mille sihtmärgiks olid muu hulgas pangad –, samuti võeti sihikule mitmeid avaliku sektori asutusi nagu maksuamet, sotsiaalkindlustusamet (Kela), erinevad ministeeriumid ja terviseandmete teenus Oma Kanta.
Kui probleemid mõjutavad laialdaselt inimeste igapäevaelu, satuvad poliitilised otsustajad surve alla kiiresti reageerida. Lindberg toob näiteks, et Ukrainast Soome sattunud droonid tekitasid otsustajates märkimisväärset survet.
Lindberg rõhutab, kui oluline on, et kodanikud jälgiksid ametlikke teadaandeid ja käituksid vastavalt – näiteks olukordades, mis on seotud droonidega.
2024. aastal toimus Soome veetornides mitmeid sissemurdmisi ja sissemurdmiskatseid. See viis turvameetmete tõhustamiseni ja tornide järelevalve suurendamiseni. Varem oli teave Soome veetaristu kohta veebis avalikult kättesaadav, kuid olukord on muutunud.
Lindberg peab oluliseks, et Soomes on mõistetud vajadust selle probleemiga tegeleda. „Ei pea olema epidemioloog ega midagi sellist, mõistmaks, et juba väga väike kogus teatud aineid võib kiiresti mõjutada suurt hulka inimesi. Kui kahju on juba sündinud, on liiga hilja.”
Lindberg ütleb, et ei mäleta ühtegi välismaal olnud juhtumit, kus veevärki oleks tahtlikult mingit ainet lisatud. „Kuid see on kindlasti hea näide.”
Lindbergi sõnul on rände instrumentaliseerimise ehk relvaks muutmise eesmärk lüüa kiil ühiskonna õigussüsteemi ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Varem täheldatud taktikad võivad vabalt olla kasutatavate meetodite hulgas. „See tekitab sisemisi lahkhelisid ja sellest tulenevalt ka korratust,” ütleb Lindberg.
Eelmisel, 2025. aastal märgati Eesti-Vene piiril tuvastamata relvastatud Vene üksust. Lindberg märgib, et on võimalik, et Soome on juba sisenenud selliseid isikuid nagu endised või tegevteenistuses olevad sõjaväelased – seda nende ligikaudu 1300 varjupaigataotleja seas, kes ületasid idapiiri ajavahemikus 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta alguseni.
Lindberg juhib tähelepanu sellele, et suurel osal saabujatest puudusid dokumendid, mistõttu on nende tausta kohta midagi kindlaks teha keeruline. „Ja just see ongi eesmärk: üksikasju on väga raske kontrollida, kui inimesed ületavad piiri ilma dokumentideta.”
Lindberg märgib, et hübriidoperatsioonide üks põhitunnuseid on üllatusmoment. „Peame mõtlema, kuidas hübriidoperatsioonideks ennetavalt valmistuda või kuidas luua heidutus, nii et selliste operatsioonide läbiviimine meie vastu ei tunduks enam tasuv,” ütleb Lindberg.
