Ööl vastu tänast reedet, 7. augustit tabas Ukraina järjekordset Venemaa veebikaubanduse hiiglase Wildberriesi ladu – seekord Jekaterinburgis. See suurlinn asub Ukrainast enam kui 2000 kilomeetri kaugusel.

Sellest teatas sõltumatu Venemaa meediaväljaanne Meduza, viidates ettevõtte teatele.

Ukraina on viimase kolme nädala jooksul peaaegu iga päev rünnanud ettevõtte lao- ja logistikakeskusi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on rünnakuid põhjendanud sellega, et Wildberries varustab Vene sõdureid selliste kaupadega nagu drooniosad ja navigatsiooniseadmed.

Ta on nimetanud rünnakuid õigustatud vastumeetmeteks, mille eesmärk on jätta Venemaa sõjamasin ilma selle ressurssidest.

Soome Yle uuris Wildberriesi tootevalikut.

Veebilehel pakutakse laia valikut tooteid, mida saab kasutada ka sõjalistel eesmärkidel.

Sisestades veebipoe otsinguribale märksõnu nagu „droon”, „öövaatlusseade” või „kuulikindel vest”, kuvatakse arvukalt valikuid.

Wildberriesis müüdava kuulikindla vesti tootelehel küsis klient ettevõttelt, kas vest on mõeldud sõjaliseks või vaba aja veetmiseks.

Vastus oli: sõjaliseks kasutuseks.

Kas see muudab Wildberriese lao- ja logistikakeskused Ukraina droonirünnakute jaoks õigustatud sihtmärkideks?

Mitte tingimata, ütleb Helsingi Ülikooli rahvusvahelise õiguse emeriitprofessor Martti Koskenniemi.

Wildberriese ladude sisu pole teada.

Koskenniemi viitab Genfi konventsioonile, mis sätestab sõjapidamise õiguslikud reeglid. Selles öeldakse eelkõige, et sõjaliste operatsioonide käigus ei tohi rünnata tsiviilobjekte.

„Sõjalised sihtmärgid on objektid, mis oma olemuse, asukoha, otstarbe või kasutuse tõttu annavad tõhusa panuse sõjategevusse ja mille hävitamine annab selge sõjalise eelise,” märgib ta.

Koskenniemi sõnul ei tohiks automaatselt tugineda Ukraina väitele, et Wildberries on sõjaline sihtmärk.

„Ukrainal on kasulik nii väita. Venemaa vaatenurgast on need tsiviilobjektid,” väidab Koskenniemi.

Kreml on Ukraina väited ümber lükanud, märkides, et Wildberries on puhtalt tsiviilvaldkonna ettevõte.

Koskenniemi sõnul on kõrvalistel isikutel praegu võimatu tegelikku olukorda kontrollida.

„Rahvusvahelisel õigusel puudub rahvusvaheline politseijõud või uurimismehhanism, mis suudaks siduvalt kindlaks teha, mis seal tegelikult asub,” sõnab ta.

Koskenniemi ei välista võimalust, et Wildberriese ladudel on Venemaa sõjalistes operatsioonides oluline roll – olgu siis logistiliselt või materiaalselt.

„Kui see nii on, siis on need õigustatud sihtmärgid,” märgib ta.

Ka sõltumatu uudisteportaal Meduza hindab, et Ukrainal võis olla luureandmeid Wildberriese logistikakeskuste kaudu veetavate sõjaliste varude kohta, ehkki seda ei saa avalike allikate põhjal kinnitada.

Siiski puudub selles küsimuses kindlus.

Kui sihtmärgi sõjalise otstarbe osas valitseb kahtlus, lähtub rahvusvaheline õigus eeldusest, et tegemist on tsiviilobjektiga, mida ei tohi rünnata, märgib Koskenniemi.

„Praegu kehtib eeldus, et Wildberries on tsiviilobjekt ja Ukraina paneb toime sõjakuriteo. Seda eeldust saaks ümber lükata, kui ilmnevad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Wildberriesi kasutatakse olulisel määral Venemaa sõjaliste operatsioonide toetamiseks,” lausub Koskenniemi.

Kuidas on lood sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodetega, mida võib tõendatult leida Wildberriese veebilehelt?

Koskenniemi viitab veel ühele sõjaõiguse põhiprintsiibile: proportsionaalsuse põhimõttele.

„Kui suures Wildberriese logistikakeskuses on vaid üks relv ja seda tabab võimas pomm, mis tapab kümneid inimesi, siis ei ole proportsionaalsuse põhimõte täidetud,” selgitab Koskenniemi.

Koskenniemi sõnul sätestab Genfi konventsioon, et tsiviilohvrite arv ei tohi olla ebaproportsionaalne taotletava sõjalise eesmärgiga.

Ukraina rünnakutes Wildberriese rajatistele on hukkunud vähemalt neliteist inimest.

Sõltumatu uudisteportaali Meduza andmetel ei hanki Vene sõjavägi varustust otse Wildberriesest.

Vabatahtlikud korraldavad – näiteks ssotsiaalmeedia rakenduses Telegram – korjandusi, et hankida sõduritele selliseid esemeid nagu meditsiinitarbed ja kummikud.

Meduza andmetel jagati nendes kampaaniates tuhandeid linke Wildberriese veebilehel müüdavatele toodetele.

Meduza teatel on mõningaid sõdureid, kes nende kampaaniate kaudu varustust said, süüdistatud sõjakuritegudes.

Kuigi Meduza andmetel ei müü Wildberries oma veebilehel relvi traditsioonilises mõttes, leidub e-poe tootevalikus lai valik niinimetatud kahesuguse kasutusega kaupu. See termin tähistab tooteid, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

Nende hulka võivad kuuluda näiteks droonid, mis mängivad Ukraina sõjas üliolulist rolli. Need võivad olla väga sarnased tsiviilkasutuses olevate droonidega või nendega lausa identsed.

Koskenniemi sõnul kujutavad kahesuguse kasutusega kaubad rahvusvahelisele õigusele väljakutset.

Kui relvade mõiste ei piirdu enam vaid tulirelvade või suurtükimoonaga, muutub keerulisemaks jälgida, kas need on mõeldud tsiviil- või sõjaliseks otstarbeks.

Koskenniemi sõnul toob tsiviilühiskonna elementide kasutamine sõjategevuses kaasa selle, et üha enam objekte muutub õiguspärasteks sõjalisteks sihtmärkideks.

„Näiteks võivad andmekeskused muutuda õiguspärasteks sõjalisteks sihtmärkideks, kui neid kasutatakse sõjalisi operatsioone toetava tehisintellekti käigushoidmiseks. See on äärmiselt murettekitav,” ütleb Koskenniemi.

Wildberries ei ole ainus veebipood, kus müüakse droone, kuuliveste ja öövaatlusseadmeid, sarnaseid tooteid pakub näiteks ka Amazon.

Ühe Amazonis müüdava kuulivesti klientide arvustustes mainib ostja, et on vesti kasutanud Lähis-Idas töötades.

Kas näiteks Iraanil oleks – kui ta oleks sõjas Ameerika Ühendriikidega – samuti õigus rünnata Amazoni jaotuskeskusi?

„Väga hästi võib nii olla,” ütleb Koskenniemi.