USA raketivarud vähenevad kiiresti Iraaniga seotud sõjategevuse tõttu. See paneb Ukraina keerulisse olukorda, ütleb Soome õhutõrje ekspert ja erukolonel Esa Kelloniemi.

„Olukord Ukrainas on kriitiline. Ilma tõrjerakettideta võib Venemaa sisuliselt lüüa litrit tühja väravasse,” sõnab Kelloniemi.

Ukraina vajab hädasti tõrjerakette Venemaa rünnakutele vastamiseks, kuid USA-st neid ei saabu, vahendab Iltalehti.

„Iraaniga seotud sõjategevuse käik tuli USA-le ootamatult. Oma vajadusteks kulub nii palju rakette, et riik ei saa Ukrainat toetada sellises mahus, nagu peaks. Ukraina on nüüd raskes seisus,” märgib Kelloniemi.

Kuigi Trump lubas NATO tippkohtumisel Ukrainale tootmisliine, on see plaan viimasel ajal lahjemaks muudetud – sarnaselt paljudele tema teistele lubadustele. Isegi kui see plaan teoks saab, kulub selleks vähemalt aasta või paar, mis tähendab, et kiiret abi sellest ei tule, märgib ta.

Kiireim viis abi osutamiseks oleks see, kui Lääne liitlased annaksid Ukrainale omaenda rakette.

Ka selles vallas edenevad asjad aeglaselt, kuna riigid ei soovi omaenda kaitsevõimet nõrgestada, tõdeb ta.

Mõned riigid võivad olla valmis Ukrainat aitama, kui neile lubatakse, et loovutatud raketid asendatakse hiljem uutega, hindab Kelloniemi.

Meediainfo kohaselt on USA raketivarud Iraaniga peetava sõja tõttu vähenemas.

Kaitseminister Pete Hegseth on ümber lükanud CNN-i väite, nagu oleks sõjavägi kasutanud ära 80 protsenti riigi THAAD-õhutõrjerakettidest. Siiski tunnistas president Trump eile neljapäeval 6. augustil, et teatud laskemoona varud on nüüd „veidi napimad”, kuid märkis, et vajadusel saab asendusena kasutada vähem keerukat relvastust.

Reutersi andmetel on USA kasutanud ära „praktiliselt kõik” oma kõige täpsemad kaugmaaraketid ATACMS ja PrSM, samuti ligi poole oma Tomahawk-rakettidest.

Õhukaitse asjatundja Esa Kelloniemi suhtub väga skeptiliselt meediateadetesse, mille kohaselt on USA-l raketid otsakorral. Siiski märgib ta, et oluliste rakettide varud on selgelt vähenenud.

„Konflikti kulg Iraaniga tuli USA-le selgelt ootamatusena – sarnaselt sellele, kuidas sõda Ukrainas tabas ootamatult Vladimir Putinit. Iraani juhtkond ei muutunud loodetud viisil ning riigi ballistiliste rakettide laskeseadmeid ei hävitatud väidetud ulatuses.

Iraan oli selliseks ohuks tõhusalt valmistunud, ta säilitas oma võimekuse ja suutis jätkata rakettide väljalaskmist. Seetõttu pidi USA kasutama rohkem tõrjerakette kui relvajõud olid prognoosinud,” lausub ta.

Kelloniemi sõnul kaitseb USA oma kaitsevõimet viimase võimaluseni ega luba oma raketivarudel ammenduda.

Ma ei usu, et USA laseks oma ülemaailmsel kaitsevõimel nõrgeneda sellisel määral, et Hiina või mõni muu osaline saaks olukorda ära kasutada, sõnab ta.

Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja mujal paiknevate mereväeüksuste ning muude vägede kaitse on esmatähtis. On ebatõenäoline, et kõik on Lähis-Itta ümber paigutatud, lisab ta.

Samas on USA võimekus Ukrainat toetada ja Lähis-Idasse tõrjerakette tarnida kõikuma löönud, kuna riik kulutab rakette kiiremini kui neid toota jõuab, märgib Kelloniemi.

Asjatundja sõnul on USA probleemi teadvustanud ja investeerib nüüd raketitootmisesse. Kiiret lahendust siiski oodata ei ole.

„Rakett on niivõrd keerukas kõrgtehnoloogiline süsteem, et selle tootmist ei saa üleöö suurendada. Isegi kui tootmisliinidesse investeeritaks praegu hiigelsummasid, kulub uue tootmisvõimsuse käivitamiseks aasta või paar. Lähitulevik on kriitilise tähtsusega,” märgib ta.

„Mingil hetkel tuleb langetada otsus lõpetada rakettide väljalaskmine ja säilitada selle asemel teatud võimekus omaenda operatsioonide kaitsmiseks. Seejärel saaks tootmist suurendada, kuid tasakaalu saavutamine võtab aega aasta või paar,” lisab ta.

USA president Donald Trump on ähvardanud Iraani vastu suunatud sõjalist tegevust laiendada. Esa Kelloniemi hinnangul on tegemist vaid blufiga.

Rakettide nappus sunnib USA-d tõenäoliselt läbirääkimistele ja järeleandmistele, kuna sõjaliste operatsioonide jätkamine praegusel viisil ei ole jätkusuutlik, leiab Kelloniemi.

On raske ette kujutada, et Ameerika Ühendriigid jätkavad lihtsalt rakettide tulistamist praeguses tempos. Iraan on näidanud üles otsusekindlust ning tõhusalt kaitsnud oma sihtmärke, mis asuvad koobastes ja kaljuvarjendites, lausub ta.

Pommituskampaaniad ei pruugi soovitud tulemust tuua ning praegune tootmisvõimsus ei võimalda kulutatud rakette asendada. Tagajärjeks võivad olla haavatavad mereväeüksused ja baasid üle kogu maailma – olukord, mida relvajõud kindlasti vältida soovivad, tõdeb ta.

Veebruaris alanud sõda Iraaniga on veninud palju kauemaks kui Trump lubas – vaid mõne nädala asemel on see kestnud juba kuus kuud. Kaitseminister Hegseth on käinud parlamendis Kongressis lisarahastust taotlemas.

Kelloniemi hinnangul avaldavad relvajõud tõenäoliselt survet USA poliitilisele juhtkonnale, et leida lahendus ja tagada lisaraha tootmismahtude suurendamiseks, kindlustades nii, et riigi ülemaailmne tegutsemisvõime ei satuks ohtu.

„Kaitseminister on sunnitud otsima vahendeid tootmise suurendamiseks, samal ajal kui läbirääkimiste eesmärk on leida viis Hormuzi väina taasavamiseks ja sõjast väljumiseks viisil, mis võimaldaks oma nägu säilitada,” lausub ta. „Trumpi ettearvamatu käitumise tõttu ei ole relvajõudude olukord kadestamisväärne.”