Vene väed liiguvad Ukraina idarindel aeglaselt, kuid järjekindlalt viimaste kindluslinnade Kramatorski ja Slovjanski suunas.

Ukraina teatas täna kolmapäeval 5. augustil, et alustab tsiviilelanike evakueerimist Kramatorskist, vahendab uudisteagentuur AFP.

Juuni lõpus teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 40-päevase operatsiooni algusest, mille eesmärk oli sundida Venemaad sõjategevust peatama. Sellele operatsioonile seatud tähtaeg sai läbi eile teisipäeval.

Operatsiooni käigus pälvisid märkimisväärset meediatähelepanu Ukraina kaugmaarünnakud Venemaal asuvate sihtmärkide – sealhulgas energiataristu, e-kaubandusettevõtte Wildberries ladude ja nn varilaevastiku laevade – vastu, samas kui olukord rindejoonel sai vähem tähelepanu.

Ukraina rünnakud ei muutnud olukorda rindel märkimisväärselt. Vene vägede eelvägi on jõudnud juba punkti, mis asub vähem kui kümne kilomeetri kaugusel nendest strateegiliselt tähtsatest ja kindlustatud Ukraina linnadest.

„Slovjansk ja Kramatorsk jäävad täielikult Vene droonirünnakute ulatusse,” märgib analüütik Pasi Paroinen organisatsioonist Blackbird Group, mis jälgib sõda avatud allikatest pärineva teabe põhjal.

Tema hinnangul on võimalik, et lahingud nende linnade pärast võivad alata sügisel. Samas võib öelda, et lahingutegevus on juba alanud, kuna droonirünnakud on muutumas igapäevaseks nähtuseks, märgib Paroinen.

Ukraina kaitseväed Kramatorski ja Slovjanski rindelõigus tunduvad väsinud ja kurnatud, lisab ta.

Paroinen leiab, et lahingud Kramatorski ja Slovjanski linnades võivad puhkeda veel enne aasta lõppu, kui Ukraina oma vägesid märkimisväärselt ei tugevda.

Paroineni sõnul pole Ukraina suutnud viimasel ajal sellesse piirkonda märkimisväärseid lisajõude saata. Põhjuseks on droonioht.

Venemaa suudab rünnata sõidukeid, sõjalisi sihtmärke ja tsiviilelanikke nii Kramatorskis kui ka Slovjanskis – samuti Ukraina allesjäänud varustusliine läänest –, kasutades selleks väikeseid FPV-droone, mida juhitakse virtuaalreaalsusprillide abil.

Konflikti jälgiv Sõjauuringute Instituut (ISW) teatab, et Venemaa püüab isoleerida Kramatorskit ja Slovjanskit kaitsvaid Ukraina vägesid. ISW andmetel on Venemaa eesmärk hävitada Ukraina vedureid ja sildu, et häirida logistikat.

Enne sõda elas Kramatorskis veidi üle 160 000 ja Slovjanskis veidi üle 110 000 inimese. Täpne teave linnadesse jäänud tsiviilelanike arvu kohta puudub.

Analüütiku hinnangul muutub linnade varustamine seda keerulisemaks, mida lähemale rindejoon neile nihkub. Tema sõnul ulatub kõige intensiivsem niinimetatud tapatsoon 10–15 kilomeetri kaugusele Venemaa eesliinist.

„Rindele jõudmine pole ei ohutu ega lihtne. Mõlemad pooled kannavad kaotusi juba liikumise käigus,” selgitab ta.

Ta rõhutab siiski, et vastaspooled ei saa droone kasutada kogu tegevuse peatamiseks ega iga tuvastatud sihtmärgi hävitamiseks.

Kramatorsk ja Slavjansk on tugevalt kindlustatud.

Paroineni hinnangul kuluks Vene vägedel praeguse tempo juures nende linnade kaitsest läbimurdmiseks vähemalt kogu järgmine aasta – või isegi kauem.

Edasitung võib olla kiirem, kui Ukrainal hakkab nappima lahinguvõimelisi vägesid. Paroineni sõnul pole aga sellist olukorda oodata.

Ukraina on juba rajanud uued kaitseliinid Kramatorskist ja Slavjanskist tahapoole, märgib Paroinen.

Vene vägede edasitung Ukraina idarindel on tänavu märgatavalt aeglustunud, ütleb Paroinen.

Ta juhib tähelepanu sellele, et kui eelmisel 2025. aastal hõivasid Vene väed keskmiselt 300–400 ruutkilomeetrit kuus, siis näiteks eelmisel kuul saadi enda kontrolli alla vaid 100 ruutkilomeetrit.

Siiski on Vene väed tunginud Ukraina liinide taha sellistes piirkondades nagu Vovtšansk ja Harkiv Kirde-Ukrainas, teatab Paroinen.

Ta väljendab muret selle pärast, kuidas olukord sellel rindel suve lõpu poole kujuneb.