USA ametnike sõnul oli president Trump nädalaid ette valmistanud pinnast, et kuulutada Iraani-konfliktis välja võit juhuks, kui Teheran peaks Hormuzi väina taas täielikult avama – ta oli lähimatele nõunikele isegi maininud, et on valmis olukorrast väljuma ilma tuumaleppeta.
See tagasihoidlikum eesmärk muutus aga raskemini saavutatavaks, kui Iraan esitas eile laupäeval 8. augustil väina läbiva liikluse lubamise eest seni kõige karmimad nõudmised, soovides muu hulgas miljarditesse dollaritesse ulatuvaid makseid USA-lt, Ameerika vägede väljaviimist piirkonnast ja USA mereblokaadi lõpetamist, vahendab Wall Street Journal.
Selline kiire sündmuste käik viitab sellele, et Trumpi võimalused konfliktist väljuda on taas ahenenud. Trump on korduvalt ähvardanud pommitamiskampaaniat ulatuslikult laiendada, kuid seejärel sellest plaanist loobunud. Hiljutine segadus läbirääkimistel andis aga märku, et Teheran on valmis pikaks ja kurnavaks konfliktiks.
„Iraani hiljutised karmid nõudmised väina taasavamiseks muudavad presidendi jaoks üha keerulisemaks leida viisi konfliktist väljumiseks nii, et ta saaks näo säilitada,” ütles Washingtoni mõttekoja Center for Strategic and International Studies Lähis-Ida programmi juht Mona Yacoubian.
Konsultatsioonifirma Eurasia Group Iraani-ekspert Gregory Brew märkis: „Iraanlased usuvad kindlalt, et Trump soovib olukorrast väljuda ja keskendub väina avamisele, mistõttu nad ajavadki karmi joont.”
Diplomaatiliste kõneluste kohal on alates aprillist lasunud Valge Maja ultimaatum, mille kohaselt ei tohi Iraan kunagi tuumarelva omandada. Trump soovis kaasata tuumaküsimused laiematesse läbirääkimistesse Iraaniga, kuid need osutusid liiga keeruliseks, mistõttu on Valge Maja viimastel nädalatel keskendunud rohkem Hormuzi väina taasavamisele.
Iraani võime katkendlike raketi- ja droonirünnakute abil väina liiklus sisuliselt peatada on osutunud riigi jaoks tugevaks survevahendiks, mis takistab kaubavedusid ja tekitab segadust ülemaailmsel naftaturul. Trump on viimastel nädalatel korduvalt väitnud, et Hormuzi väin on juba täielikult avatud, kuid iga selline lubadus on osutunud ennatlikuks.
Nüüd, mil vahevalimisteni on jäänud vähem kui kolm kuud ja bensiini hind on endiselt tunduvalt kõrgem kui enne konflikti algust veebruari lõpus, otsib Trump võimalusi, kuidas teatada Ameerika avalikkusele, et sõda on võidetud.
Viimastel päevadel ütles Trump ajakirjanikele, et oli valmis alustama suurimat sõjalist rünnakut pärast Teist maailmasõda, kuid USA liitlased veensid ta sellest loobuma. Ta rõhutas, et kokkulepe on „kohe-kohe sündimas”, kuigi seni pole see veel teoks saanud.
Reedel vihjas president sotsiaalmeedias, et võit on käes ka ilma tuumaleppeta, jagades artiklit pealkirjaga „Donald Trump võitis Iraani sõja”.
Asepresident JD Vance ütles Fox Newsile, et USA jätkab Iraanile surve avaldamist, et saavutada pikaajalisi muutusi riigi suhetes Washingtoniga. „Ja kui ei, siis ka see sobib – me lihtsalt jätkame surve avaldamist ja ammutame Lähis-Idast nii palju naftat ja gaasi kui võimalik, et ameeriklased saaksid nautida madalamaid kütuse- ja energiahindu.”
„Oleme mängu keskel,” sõnas Vance.
Teheran, kes sulges veetee pärast sõja puhkemist veebruaris, on nõudnud, et Ameerika sõjalaevadel ei lubataks seda läbida, ning on püüdnud koguda tasusid kaubalaevadelt. USA ametnike sõnul on Washington teatanud, et ei aktsepteeri Iraani kehtestatud piiranguid ega tasusid.
Kokkuleppe väljavaated näisid nädalavahetusel halvenevat, kui Araabia Ühendemiraadid teatasid, et Iraan korraldas raketirünnaku ühele nende laevale, ning Iraani kõrge ametnik esitas rea karme nõudmisi laevaliikluse lubamiseks.
Riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel ütles Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretär Mohammad Bagher Zolghadr, et enne väina avamist peaks USA sõja jäädavalt lõpetama, tühistama mereblokaadi, viima väed välja, tühistama kõik sanktsioonid, vabastama Iraani külmutatud varad, maksma sõjakahjude hüvitist, lõpetama ähvardused ja solvangud ning peatama sõjalise tegevuse Iraani liitlasest relvarühmituste vastu kogu piirkonnas.
USA ametnike sõnul on Trump kannatlik ja loodab praeguse diplomaatilise ummiku üle elada, eriti seni, kuni kütusehinnad püsivad praegusel tasemel. Organisatsiooni AAA andmetel oli bensiini keskmine hind laupäeval 4,02 dollarit galloni kohta. See on kõrgem kui aasta tagasi (3,16 dollarit), kuid veidi madalam kui nädal varem.
Valge Maja ametnik rõhutas, et USA on saavutanud kõik oma Iraani-vastased sõjalised eesmärgid. Ametniku sõnul keskendub Trump nüüd maailma energiavoo tagamisele läbi Hormuzi väina ning jätab sõjalised valikud lauale juhuks, kui Iraan peaks taas laevu ründama.
Tuumaprogrammiga seotud murede osas on Trump viimastel nädalatel lähimatele nõunikele eraviisiliselt öelnud, et Teheranil ei õnnestu tema ametiajal tõenäoliselt oma tuumaprogrammi taastada, kuna USA hävitas eelmisel aastal kolm peamist tuumarajatist, lisasid ametnikud.
President on hiljutistel kohtumistel öelnud, et USA luurevõimekus tuvastaks tõenäoliselt kõik Iraani katsed need rajatised taastada või salaja tuumarelva ehitada, ning ta on veendunud, et uute USA rünnakute oht toimiks pikaajalise heidutusvahendina.
Ametnike sõnul on tõenäoline, et kui USA suudab Iraani tuumaprogrammi ohjes hoida ja laevaliiklus väinas taastub, pikendab Trump praegust relvarahu määramata ajaks. Samuti eeldatakse, et Trump tühistab USA sõjalise blokaadi Iraani sadamatele, kui Teheran väina täielikult taasavab, lisasid nad.
Üks suur probleem Trumpi administratsiooni jaoks on raha. Iraan taotleb lisaks kokkuleppele riigi külmutatud varade vabastamise kohta kogu maailmas ka sõjakahjude hüvitamist miljardite dollarite ulatuses. Trump on öelnud, et Valge Maja ei luba maksumaksjate raha Iraanile suunata, kuigi kokkulepe ilma USA-poolse varade osalise vabastamiseta – võimalik, et teatud tingimustel – tundub ebatõenäoline.
Samuti on vaidlusküsimuseks see, kas USA peaks tegema erandeid, mis võimaldaksid Iraanil naftat avaturul müüa. USA oli selliste eranditega nõustunud eelmise aasta juunis osana Iraaniga sõlmitud ajutisest rahulepingust. See relvarahu lagunes pärast seda, kui Iraan ründas väinas laevu ning USA taastas Iraani naftakaubanduse vastased sanktsioonid.
Trumpi hiljutised avaldused viitavad sellele, et ta otsib väljapääsu.
Trump ütles neljapäeval ajakirjanikele, et USA blokaad Iraani sadamatele tähendab, et Hormuzi väin on praegu „omamoodi avatud”, kuigi president tunnistas, et Teheran võib siiski rakettide, droonide ja miinidega laevu kahjustada. Samuti on ta väitnud, et Iraani maa-alused uraanivarud ei kujuta endast probleemi.
„Meil on tuumamaterjal juba käes, sest see asub nii sügaval maa all,” ütles Trump juulis toimunud NATO tippkohtumisel. „Keegi peale meie ei saa sellele ligi.”
