Allikate väitel läks USA president Donald Trump tülli sõjaminister Pete Hegsethiga seoses äärmusliku laskemoonapuudusega, mis võib piirata Washingtoni sõjalisi operatsioone Iraanis.

Kaks asjaga kursis olevat allikat ütlesid väljaandele Washington Post, et reedel Camp Davidis toimunud valitsuse istungil pahandas Trump Hegsethiga, märkides, et tema arvates oli laskemoonaprobleem juba lahendatud.

Ühe allika sõnul on muu hulgas just kaugmaarakettide ja õhutõrjerakettide nappus põhjuseks, miks Trump on viimastel päevadel hoidunud uute ulatuslike rünnakute korraldamisest Iraani vastu.

Kui Trump nõudis Hegsethilt aru vähenevate relvavarude kohta, süüdistas viimane allikate sõnul puudujääkides ja presidendi ebapiisavas teavitamises oma asetäitjat Stephen Feinbergi.

Valge Maja on aga sellist vastasseisu eitanud, pressiesindaja Karoline Leavitt sõnas: „See on sajaprotsendiliselt libauudis. Seda pole sõna otseses mõttes kunagi juhtunud. President Trumpil on ministriametis oleva Hegsethi suhtes täielik usaldus.”

Pentagoni peamine pressiesindaja Sean Parnell lisas omalt poolt: „Minister Hegseth ei eksitanud kedagi meie laskemoonavarude olukorra osas ega süüdistanud aseminister Feinbergi. Väited ammendunud varude, sisemiste erimeelsuste ja ministri seisukoha kohta Iraani küsimuses… on samuti väljamõeldised.”

„Minister Hegseth ei lahku ametist ning jätkab koostööd aseminister Feinbergiga, et viia ellu president Trumpi tegevuskava,” märkis ta.

Juulis toimunud parlamendi ülemkoja Senati istungil sattus Hegseth vastuollu Demokraatliku Partei seadusandjatega küsimuses, kas ta oli andnud Trumpile täpse hinnangu Iraani konflikti kohta, sealhulgas selle kohta, millist koormust võiks pikaajaline sõjaline kampaania avaldada USA relvavarudele.

Ta keeldus arutamast presidendile antud nõuandeid, süüdistades võimalikus varude nappuses pigem Bideni administratsiooni sõjaväe juhtimist kui Trumpi ajal läbi viidud operatsioone.

Hegseth, Feinberg ja staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Dan Caine on palunud parlamendil Kongressil heaks kiita täiendavad 67 miljardit dollarit sõjalist rahastust, et aidata katta Iraani sõjaga seotud kulusid.

Eelmisel kuul seadusandjate ees esinedes ütles Hegseth, et seda summat on vaja USA sõjaväe ammendunud relvavarude taastamiseks.

See taotlus esitati ajal, mil USA maavägi on asjaga kursis olevate allikate sõnul Iraaniga peetud viiekuulise sõja käigus ära kasutanud peaaegu kogu oma täppisjuhitavate ründerakettide arsenali.

Kolm ametnikku, kes soovisid USA sõjaväe tundlike teemade arutamisel jääda anonüümseks, ütlesid Reutersile, et maaväe taktikaliste raketisüsteemide (ATACMS) ja täppislöögirakettide (PrSM) varud on langenud murettekitavalt madalale tasemele.

Kaks ametnikku märkisid, et USA on kasutanud ära „praktiliselt kõik” oma varudes olnud seda tüüpi raketid.

Kõik kolm allikat väljendasid muret, et väikesed varud võivad takistada Washingtoni võimet tõrjuda Venemaad, Hiinat ja teisi vastaseid.

Trump lükkas aga täna neljapäeval 6. augustil need väited ümber, kirjutades platvormil Truth Social: „USA-l on tohutul hulgal laskemoona, eriti teatud tüüpi relvi.

Lisaks toodetakse ja tarnitakse USA-sse vastavalt vajadusele suuri koguseid. Kaitsetööstusettevõtted rajavad meie riigi ajaloo suurimat arvu tehaseid ja tootmisüksusi.

Nende riigireeturlike avalduste lekitajaid otsitakse taga. Nõutakse pikaajalisi vanglakaristusi! President DJT.”

Staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Dan Caine hoiatas varem Trumpi, et piirkonna vähenevad varud võivad suurendada sealsete USA vägede riske.

Seadusandjad on väljendanud muret ka selle pärast, et kindral Caine ja sõjaminister Hegseth käituvad presidendi suhtes kui „pimesi nõustujad” (ingl yes-men).

Neljas allikas ütles, et Keskväejuhatus (Central Command), mis korraldab USA vägede tegevust Lähis-Idas, on ära kasutanud peaaegu kõik maapealse stardiga raketid, mis neil olid enne sõja algust veebruaris, kuigi vahepeal on varusid täiendatud teistest USA ladudest üle kogu maailma.

Nii ATACMS- kui ka PrSM-süsteemid võimaldavad sooritada ülitäpseid kaugmaarünnakuid, ilma et USA piloodid satuksid ohtu.

ATACMS-i laskekaugus on ligikaudu 300 kilomeetrit, samas kui uuema PrSM-süsteemi oma ulatub umbes 500 kilomeetrini.

Ühe raketi hind ületab miljon eurot, kuid sõltuvalt täpsetest tehnilistest näitajatest võib see olla ka märgatavalt kõrgem.

Allikad keeldusid avaldamast, kui palju kummagi tüübi rakette USA varudes täpselt alles on.

President on kohtunud Lockheedi ja teiste suurte USA kaitsetööstusettevõtete juhtidega, kuna sõda Iraaniga venib ning sõjaväe vajadus täiendava laskemoona järele näib olevat rahuldamatu.

„Meie kaitsetööstusettevõtted toodavad praegu rohkem laskemoona kui kunagi varem ning laiendavad samal ajal rekordilises mahus oma tehaseid ja tootmisvõimekust,” on Trump öelnud.

Need „maa-maa” tüüpi raketisüsteemid on üliolulised selliste sihtmärkide ründamiseks, mida muidu saaksid tabada vaid USA piloodid.

Tänu suurele laskekaugusele eelistatakse Iraani vastu suunatud rünnakutes just ATACMS- ja PrSM-süsteeme, sest need võimaldavad hoida piloote eemal rindejoonest, kus varitsevad režiimi õhutõrjesüsteemid.

Eksperdid on hoiatanud, et need laskemoonavarud oleksid kriitilise tähtsusega ka võimalikus konfliktis Hiinaga, märkides, et mis tahes USA sõjaline strateegia Mandri-Hiina läheduses eeldaks kaugmaarelvade kasutamist.

ATACMS-süsteeme on tarnitud ka Ukraina vägedele, võimaldades neil tabada sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil, mis on omakorda pingestanud selle kriitilise tähtsusega laskemoona varusid.

USA ametnike seas valitseb tõsine mure ka riigi arsenali kuuluvate kaitserelvade pärast.

Samuti on vähenenud varud selliste USA-s toodetud kaitsesüsteemide puhul nagu Patrioti tõrjeraketid ja THAAD-süsteemid (Terminal High Altitude Area Defense), mida kasutatakse lähenevate rakettide, droonide ja lennukite allatulistamiseks.

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) avaldas eelmisel nädalal raporti, mille kohaselt on alates sõja algusest ära kasutatud 65 protsenti Patrioti tõrjerakettidest.

Uuringust selgus ka, et THAAD-süsteemi tõrjerakettide varud on vähemalt 38 protsenti väiksemad kui enne konflikti algust.

President on korduvalt ähvardanud Iraani tohutu jõuga rünnata, kuid seejärel oma sõnad tagasi võtnud.

Trump on mitmel korral öelnud, et on rünnakud tühistanud, kuna Iraani ametnikud on andnud märku soovist kokkuleppele jõuda.