USA luure keskagentuuri CIA direktor John Ratcliffe hoiatas teisipäeval Venemaad ja selle liidrit Vladimir Putinit sõjalise rünnaku eest mis tahes NATO riigi vastu.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid väljaandele Iltalehti, et NATO ohuhinnangute kohaselt on kõige konkreetsem Venemaa rünnakuoht suunatud Balti riikidele ning Leedu ja Poola vahelisele maismaapiirile – nn Suwalki koridorile.

NATO on valmistunud Eesti, Läti ja Leedu kaitsmiseks eesmärgiga takistada Venemaa vägedel Balti regioonis tugipunkti loomast.

Maikuus viisid Eesti kaitsevägi ja NATO Eesti idapiiril – mis on ühtlasi NATO piiriks Venemaaga – läbi kuu aega kestnud suurõppuse „Kevadtorm”. Õppusel osales 12 000 sõjaväelast erinevatest NATO riikidest.

Õppuse staap asus Kagu-Eestis Taara linnakus.

Staabis töötasid koos NATO vägedega Ukraina ohvitserid, kes õpetasid NATO sõdureid tõrjuma Venemaa rünnakut, kasutades selleks täiustatud droonivõimekust.

„Meil on kohapeal Ukraina spetsialistid. Esitame neile väga üksikasjalikke küsimusi. Need puudutavad küberoperatsioone, sidepidamist, elektroonilist sõjapidamist ja mehitamata õhusõidukeid,” ütles õppuse juht kolonel Aron Kalmus.

Eesti kaitsevägi ja NATO on loonud Eestis ligikaudu 20 000 sõjaväelasest koosneva maaväediviisi. Eesti uus NATO diviis koosneb Eesti brigaadidest ja 5000 sõduriga Briti brigaadist, kuhu kuuluvad ka Prantsuse väed.

2025. aasta kevadel viis NATO esimest korda läbi õppuse, mille käigus toodi täiskoosseisus brigaad Suurbritanniast Eestisse.

Selleks, et Venemaa saaks Eestisse tungida – kasvõi teoreetiliselt –, peaks ta esmalt alistama moodsalt varustatud ja hästi väljaõpetatud NATO diviisi, mida toetab alliansi ühine õhu- ja raketikaitse.

Sõjaliste allikate hinnangul vajaks Venemaa ainuüksi selle NATO diviisi ähvardamiseks vähemalt 100 000-mehelist invasiooniväge. NATO märkaks vägede koondamist ning suudaks ennetavalt paigutada Balti riikidesse lisajõude ja -relvastust.

Oluline on märkida, et kõnealune NATO diviis on hiljuti harjutanud droonisõda.

Iltalehti kohtus Eestis kolonelleitnant Bridle’iga. Ta juhib Briti armee pataljoni, mis kuulub Eestis paiknevasse NATO diviisi.

Bridle märkis, et tema sõdurite varustust on tänavu uuendatud. Briti pataljon on saanud tipptasemel droonivastast jalaväerelvastust.

Rindejoonel juhivad droone kaheliikmelised meeskonnad. Operaatorit kaitseb sõdur, kelle ülesandeks on tulistada alla Venemaa FPV-droone, kui neid ei õnnestu elektroonilise segamise teel neutraliseerida.

See uus lahingudoktriin on üle võetud Ukraina relvajõududelt.

„Oleme saanud palju uut varustust vaenlase asukoha tuvastamiseks, tema tegevuse jälgimiseks ning otsuste langetamiseks selle kohta, milliseid meetmeid vaenlase vastu rakendada ja kuidas teda rünnata. See kõik võimaldab meil – üha kiirenevas võidujooksus – avastada vaenlane suuremalt kauguselt ja ta kiiresti hävitada,” rõhutas Bridle.

Tasub pöörata tähelepanu Bridle’i viimastele märkustele.

NATO on oma sõjalist doktriini muutnud. Selle asemel, et lubada Venemaa vägedel üldse edasi liikuda, on nüüd eesmärk hävitada sissetungivad väed Venemaa pinnal.

Kui Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, loobus NATO niinimetatud tripwire strateegiast. Selle doktriini kohaselt oleksid Venemaa väed enne NATO ulatusliku vasturünnaku alustamist esialgu sisse tunginud.

Sõda Ukrainas on näidanud, kui keeruline on Venemaa vägesid positsioonidelt välja ajada, kuhu nad on sisse juurdunud.

Prantsusmaa on saatnud NATO kaitsevõime tugevdamiseks Eestisse droonisõjale spetsialiseerunud eriväed. Iltalehti kohtus nendega väikeses Eesti külas, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Prantsuse väed harjutasid erinevat tüüpi droonide lennutamist ja demonstreerisid Venemaa droonide vastu võitlemiseks mõeldud käsirelvi. Viimase kaitseliinina on kaheliikmelistel lahingmeeskondadel käsutuses Itaalias toodetud Benelli haavlipüss.

Seetõttu on ekslik arvata, et Venemaa suudaks okupeerida Eesti, Läti ja Leedu või isegi mõne osa Balti riikidest.

Kolonel Kalmus on NATO diviisi ülema asetäitja. Ta on veendunud, et NATO väed alistaksid venelased kaitselahingus, kui viimased peaksid ründama.

„Diviis ise on vaid üks väike osa heidutushoiakust, mis koosneb paljudest samaaegsetest tegevustest: strateegilisest kommunikatsioonist ning õhu-, mere- ja maavägede tegevusest,” ütles Kalmus, rõhutades erinevate väeliikide ühist võimekust.

NATO õhu- ja raketikaitseüksused on harjutanud Vene vägede hävitamist nende positsioonidel rünnaku algustundidel.

Nii 2025. kui ka 2026. aasta kevadel harjutas NATO oma tähtsaimal õhukaitseõppusel Ramstein Flag nn A2/AD-tsoonide läbimist.

Sõjalises terminoloogias tähistatakse Venemaa eesmärki ingliskeelse lühendiga A2/AD, mis tähendab anti-access/area denial ehk juurdepääsu- ja tegevusvabaduse tõkestamist.

See viitab õhuruumile, kus Venemaa püüab rakettide, sensorite ja hävituslennukite abil takistada NATO sõjalisi operatsioone. Venemaa üritaks selliseid tsoone luua Balti piirkonna kohal.

Rünnaku esimestel tundidel annaks NATO Venemaa territooriumile lööke rakettide ja liugpommidega. Sihtmärkide hulka kuuluksid raketi- ja reaktiivsuurtükiväe stardiplatvormid, lennubaasid, radarid, juhtimiskeskused, elektroonilise sõjapidamise süsteemid, suurtükiväepositsioonid, laevad ja maaväe soomusüksused.

Venelased ei suudaks luua A2/AD-alasid (juurdepääsu- ja liikumispiirangu alasid) Eesti, Läti, Leedu või Poola territooriumi kohale ega tungida NATO territooriumile, kuna NATO hoiaks enda käes õhuruumi kontrolli.

NATO-l on võimekus tungida läbi A2/AD-aladest kogu oma idatiival.

„See on üks meie peamisi ülesandeid konflikti alguspäevil. Sellest konkreetsest NATO vastumeetmest on saanud kriitilise tähtsusega „esimese päeva” operatsioon,” ütles Hollandi kuninglike õhujõudude operatsioonide juht ja üks õppuse „Ramstein Flag” planeerijatest Marcel Van Egmond.

Lätis ja Leedus on moodustatud samuti uued NATO diviisid – nende koosseisu kuuluvad rahvusvahelised NATO üksused, mis toimivad 5000-liikmeliste brigaadidena.

Saksamaa on Leedus asuva brigaadi juhtriik, samas kui Lätis täidab seda rolli Kanada.

Saksamaa juhitav brigaad Leedus on valmis kaitsma Suwałki koridori koos riigi enda relvajõududega.

Saksa Bundeswehr on valmis saatma Balti riikidesse täiendavaid jõude. Pole juhus, et just Saksamaa 10. tankibrigaad oli esimene üksus, mis katsetas 2025. aasta septembris NATO idatiiva maavägede jaoks välja töötatud uut lahingudoktriini.

Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa territooriumil luuakse uut Venemaa-vastast heidutusliini, millega tagatakse, et kõigis neis paigus kasutatavad maaväed rakendaksid standardiseeritud laskemoona, laskeseadmeid ja elektroonikasüsteeme.

NATO on nimetanud seda reformi „idatiiva heidutusliini” kontseptsiooniks.

Elektroonikasüsteemid on heidutusliini kriitilise tähtsusega osa. Nende kasutamist on harjutatud kogu Balti regioonis, et vältida nõrku kohti, kus NATO vägedel puuduks võimekus Venemaa süsteeme rivist välja viia või droonisõjale vastu seista.

Soome maavägi harjutab NATO idatiiva lahingudoktriini novembris toimuval õppusel Arctic Strike 26.

Tegelikkus juba käib NATO idapiiril toimub elektrooniline sõda. Venemaa relvajõud üritavad häirida ja katkestada satelliit- ning raadiosideühendusi Eestis, Lätis ja Leedus.

Eesti kolonelleitnandi Lauri Teppo sõnul on Venemaa – küll tahtmatult – teinud NATO vägedele teene.

„Signaali segamine loob meile keskkonna, mis on praktiliselt identne sellega, mida on vaja moodsate sõjaliste operatsioonide harjutamiseks,” märkis Teppo maikuus väljaandele Iltalehti kohas, mis asus täpselt 28,6 kilomeetrit Venemaa piirist lääne pool.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Teppo näitas ekraanil oma täpset asukohta, demonstreerimaks, et NATO süsteemid toimivad vaatamata signaali segamisele.

Samuti on USA merejalaväe Euroopa väejuhatus regulaarselt läbi viinud õppusi, mis hõlmavad täiendavate jõudude toomist Balti riikidesse.

JEF-i riikidel on oma operatiivplaanid Balti piirkonna kaitseks. Eelmisel sügisel viis Suurbritannia juhitav JEF – väga kõrge valmidusega väeüksus – läbi oma seni suurima õppuse nimega Tarassis. Õppus keskendus Balti piirkonnale.

See algas sellega, et Briti roll-on/roll-off (Ro-Ro) tüüpi laev Anvil Point transportis Lätti rasket sõjatehnikat. Meretransporti turvasid Suurbritannia, Rootsi, Taani, Leedu ja Läti mereväe laevad.

Maismaaõppuse kõrval viisid JEF-i riigid Läänemerel läbi allveelaevatõrjeõppuse, mis oli suunatud Vene allveelaevade vastu. JEF-i õppusel osalesid ka Lätis paiknevad Kanada NATO väed.

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Kanada väed oleksid Balti piirkonna kaitsesse kindlasti kaasatud juba esimestest minutitest alates. Soome kaitsejõudude toetav roll seisneks NATO kontrolli säilitamises Soome lahe vete ja õhuruumi üle.

Kõik eelnev viitab sellele, et Venemaal puuduvad eeldused Balti riikide okupeerimiseks. Seda isegi ilma Balti riikide endi kaitsejõude arvesse võtmata – ainuüksi katse okupeerida nõuaks Venemaalt üldmobilisatsiooni.

Kui Venemaa peaks mobiliseeruma ja rünnaku algatama, kujuneks lahingutegevus ägedaks, kuid õhuülekaal tagaks NATO-le võidu.

Sellest hoolimata võib Venemaa siiski NATO vastu sõjalise operatsiooni läbi viia. Selle eesmärk oleks siduda NATO väed ja relvastus ning samal ajal terroriseerida tsiviilelanikkonda.

Kui Putin sellise sammu astuks, oleks Venemaa peamine eesmärk liikuda samal ajal edasi Ukraina rindel.

Välis- ja julgeolekupoliitiliste allikate hinnangul osutaksid NATO väed sellises äärmuslikus stsenaariumis ukrainlastele tõenäoliselt otsest toetust.

NATO riigid püüavad praegu Kremlile edastada strateegilist sõnumit: mis tahes rünnak NATO vastu ei vii Venemaa eesmärkide täitumiseni.

„Meie ökosüsteem saadab vastastele selge sõnumi: ärge isegi üritage. Me oleme valmis,” ütles NATO diviisi ülema asetäitja Kalmus, kommenteerides sõnumit, mida ta sooviks Putinile edastada.