Raadiojaama RFE/RL nähtud kiri väljendab kasvavat muret Venemaa agressiooni pärast Balti riikides, viidates „halvenevale julgeolekuolukorrale” ning „õhuruumi rikkumiste ja droonisissetungide sagenemisele”.
Kiri saadeti Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ning sellele kirjutasid alla kolm Balti riikidest pärit Euroopa Komisjoni volinikku – Kaja Kallas, Andrius Kubilius ja Valdis Dombrovskis –, samuti Poola ja Soome volinikud, vahendab lrt.lt.
30. juulil dateeritud kiri oli üks mitmest suve jooksul Venemaa agressiooni pärast löödud häirekellast – see arengute jada kulmineerus CIA direktori John Ratcliffe’i ootamatu visiidiga Moskvasse 25. augustil.
Ratcliffe lendas Moskvasse, et manitseda Kremlit hoiduma pingete eskaleerimisest USA liitlastega – eelkõige Eesti, Läti ja Leeduga –, nagu kinnitasid visiidiga kursis olevad allikad 26. augustil RFE/RL-ile.
See järgnes Wall Street Journali 6. augusti artiklile, milles viidati USA luureandmetele, mille kohaselt võib Venemaa juba sel sügisel piiratud sissetungiga proovile panna NATO otsusekindluse.
Balti riikide diplomaadid, kes rääkisid RFE/RL-ile anonüümsuse tingimusel, kinnitasid, et suvel laekus täiendavat luureinfot Venemaa nn valelipuoperatsioonide kohta, kuid puudusid viited peatsest tavarelvastusega rünnakust.
Samuti rõhutasid nad, et sellised operatsioonid ei pruugi piirduda vaid Balti riikidega – seda muret süvendasid hiljutised juhtumid, kus kahtlustatakse Venemaa seotust atentaadikatsete, tulekahjude ja droonide sissetungidega mitmes NATO riigis, sealhulgas Saksamaal, Poolas ja Slovakkias.
Esmapilgul tundub, et kolm Balti riiki – Läti, Leedu ja Eesti – on ideaalses positsioonis, et tõrjuda mis tahes liiki Venemaa rünnakut.
Nad on pikka aega hoiatanud Venemaa erinevate pahatahtlike tegevuste eest ja nendeks valmistunud. Kõik kolm on saavutanud või saavutamas peagi NATO 2035. aasta eesmärki kulutada kaitsele 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Lisaks sellele on EL lubanud suunata ja juba alustanud ligikaudu 14 miljardi dollari ulatuses laene piirkonna kaitse- ja julgeolekuinvesteeringuteks.
Lisaks tavapärastele kaitseettevalmistustele ollakse esirinnas ka tipptehnoloogia vallas – seda eriti Eestis.
Heaks näiteks on Eesti ettevõte DefSecIntel Solutions, mille tehisintellektil põhinev tarkvara analüüsib jäädvustatud kujutisi ja koondab kogu info ühele ekraanile.
„Otsustasime oma Ukraina kolleege toetada – alates 2022. aasta sügisest oleme nendega koos rindel olnud. Seal kasutatakse ka meie tehnoloogiaid. See on meile kindlasti suure tõuke andnud,” ütles ettevõtte asepresident Jaan Hein väljaandele Current Time. Ta lisas, et ettevõtte toodet kasutatakse nii Eesti kui ka tosina teise riigi piiride kaitsmisel.
Või võtame näiteks Eesti idufirma Wayren, mis on välja töötanud tarkvara nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja teistele lahinguväljal kasutatavatele seadmetele, et kaitsta andmevahetust välise sekkumise eest.
„Eesti on teatud mõttes ainulaadne: väikese riigi ja suhteliselt väikese tööstussektorina spetsialiseerume me tipptehnoloogiale. Me ei keskendu niivõrd suurtele platvormidele nagu tankid või laevad – mida teevad suuremad riigid –, vaid nutikatele ja uuenduslikele lahendustele, mida saab sellistesse süsteemidesse integreerida ja seeläbi eelise saavutada,” ütles ettevõtte kaasasutaja Henri Harm väljaandele Current Time.
Kuid lähemal vaatlusel on näha pragusid.
Läbirääkimised järgmise seitsmeaastase EL-i eelarve üle on alanud Euroopa Komisjoni ettepanekuga eraldada 145 miljardit dollarit julgeoleku- ja kaitseinvesteeringuteks. Kuid mitu netomaksjat, sealhulgas suurim Saksamaa on selgelt öelnud, et soovivad edaspidi väiksemat EL-i eelarvet.
Paljud EL-i ametnikud kardavad, et kaitse võib olla üks kärbete valdkondi ja see hirm on lekkinud kirjas ilmne.
Mõned ettepanekud on sümboolsed, näiteks kogu Euroopa Komisjoni „kiireloomuline” külastus sel sügisel ühte rinderiiki, „kuna me kõik näeme ohtude eskaleerumist Balti riikide vastu”.
Peamine nõudlus on aga edasise rahastamise järele, kusjuures kirjas nõutakse umbes 115 miljardit dollarit äri- ja investeerimiskeskkonna tugevdamiseks eesliinil olevates riikides.
Viidates Venemaa kasvavale droonide ja muu tegevusele, öeldakse, et „need intsidendid avaldavad juba negatiivset mõju piirkonna ärikeskkonnale ja avalikkuse usaldusele julgeoleku vastu. Edasise halvenemise vältimiseks ja heidutuse tugevdamiseks on vaja nähtavat ja õigeaegset tegutsemist”.
Esitatud meetmete hulgas on „kiirreageerimisvõime energiavarustuse katkestustele ja kriitilise elektri- ja gaasitaristu suunamisele, piirkondlike varude loomine oluliste kaupade ja kodanikukaitse vahendite jaoks, varjupaigad ja evakuatsioonitaristu ning valmisolek reageerida hübriid-, küber-, sabotaaži-, elektroonilistele ja infoohtudele”.
Tekstist – ja enamikust EL-i hiljutistest teadetest – on silmatorkavalt puudu „droonimüür” – kavandatav projekt, mida eelmisel aastal laialdaselt arutati ja mille rahastamist blokk kaalus. Idee oli varustada kogu EL-i idatiib sensorite ja võimetega ebasõbralike droonide tuvastamiseks ja alla tulistamiseks.
Selles osas pole palju toimunud. Nagu üks Balti ametnik RFE/RL-ile ütles: „Droonimüürist on lihtsam rääkida kui seda ehitada. Aga olgem ausad, kellelgi pole seda müüri veel, isegi mitte ukrainlastel.”
Probleemid on nii rahalised, tehnilised kui ka juriidilised. Puudub selgus, kes peaks sellise kuluka süsteemi eest maksma, võtmekomponendid – sealhulgas sensorid, radarid ja tõhus juhtimis- ja kontrollisüsteem – pole veel täielikult välja töötatud, samuti vaieldakse endiselt selle üle, kas kogu süsteem peaks olema täielikult automatiseeritud või inimeste kontrolli all.
Lisaks on päevakorras Rail Baltica – veel üks EL-i rahastatav projekt, mis ei kulge plaanipäraselt.
2015. aastal käivitatud projekti eesmärk oli ühendada Balti riigid – kelle raudteevõrgustikes on suures osas kasutusel veel Nõukogude-aegne rööpmelaius – Poola ja ülejäänud Euroopa Liiduga. Algne eesmärk avada raudtee juba tänavusel 2026. aastal on ammu kõrvale heidetud ning ka uus sihtaasta 2030 on küsitav, arvestades kasvavaid kulusid, vigast esialgset planeerimist, pidevaid muudatusi projektis ning riikide-siseseid ja -vahelisi vaidlusi.
Raudteed peetakse ülioluliseks, kuna see moodustaks strateegiliselt tähtsa sõjalise liikuvuse koridori, mis võimaldaks piirkonna kaitsmiseks vajalike NATO vägede ja relvastuse kiiret kohaletoimetamist ning aitaks neutraliseerida nn Suwałki koridori ohu. Tegemist on kitsa maismaakoridoriga, mis ühendab Poolat ja Leedut ning jääb Moskva-meelse Valgevene ja Venemaa eksklaavi Kaliningradi vahele. Enamik sõjalisi planeerijaid leiab, et NATO ründamise korral võtaks Moskva just selle koridori oma sihtmärgiks.
Vahepeal – ja suuresti selle haavatavuse kompenseerimiseks – võttis Leedu tänavu vastu seaduse, mis näeb ette sõjalise väljaõppepolügooni rajamist sellesse koridori – ettevalmistustööd on juba alanud Kapčiamiestise küla lähedal, kus saavad harjutada kuni 4000 Leedu sõdurit ja liitlasvägede esindajad teistest NATO riikidest.
See peaks täiendama Saksamaa 45. soomusbrigaadi, mida paigutatakse vahetult sellest koridorist põhja poole, ning USA juhitavat NATO rahvusvahelist lahingugruppi, mis paikneb vahetult sellest lõuna pool Poolas.
Samuti kindlustatakse Läti, Leedu ja Poola piiri Valgevenega tara ja kraavidega, et tõkestada nii võimalikke sõjalisi sissetunge kui ka migrantide katseid piiri ületada – tegevust, millele Valgevene ja Venemaa on kolme riigi süüdistuste kohaselt alates 2021. aastast korduvalt kaasa aidanud.
Siiski tekib paljudel küsimus, kas sellest piisab: nende seas on ka Leedu kaitseväe endine juhataja Valdas Tutkus.
„Me ostame tuhat veokit. Me ehitame kaitseliini, kuigi mõistame hästi, et tänapäeva sõda ei peeta tankidega,” ütles ta väljaandele Current Time.
„Mis puutub Kapčiamiestisesse, siis kui kaitseministeerium oleks seda piisavalt selgelt selgitanud, oleksime saanud seda arutada. Kuid kahjuks olen praeguseks kuulnud vaid üht: „Uskuge mind, meil on seda vaja,”” sõnas ta. „Kahjuks pole ma kuulnud mingeid argumente.”
