Poola peaminister Donald Tusk ütles eile reedel 28. augustil, et on märke Venemaa tõsistest ettevalmistustest pingete eskaleerimiseks. Peame olema valmis mitmesugusteks stsenaariumideks ning eelseisvad seitse-kaheksa kuud saavad kindlasti olema kriitilise tähtsusega, rõhutas ta.

Reedel Olsztynis toimunud kohtumisel ürituse „Poola tuleviku kampus” osalejatega küsiti Tuski käest muu hulgas CIA direktori John Ratcliffe’i Moskva-visiidi kohta. Ratcliffe külastas teisipäeval Moskvat, et hoiatada Venemaad rünnakukatsete eest NATO riikide vastu, nagu teatas kolmapäeval Wall Street Journal. Politico andmetel puudutas hoiatus rünnakut Balti riikide vastu, vahendab Rzeczpospolita.

„Ma ei saa laskuda liiga palju üksikasjadesse, kuid oleme pidevas ühenduses CIA juhtkonnaga, mistõttu ei tule meile ootamatuna mingi teave operatsioonide ja algatuste kohta, mida CIA direktor läbi viib. Samuti oli meile antud märku vajadusest pidada selles küsimuses kiireloomuline arutelu kõrgeimal võimalikul Poola ja USA vahelisel tasandil,” vastas Tusk.

Tuski sõnul „peavad meie julgeolekut puudutavad teatud küsimused jääma konfidentsiaalseks, kuid kõige olulisemat me varjama ei pea”. „Ütlesin juba mitu nädalat tagasi ühes intervjuus – kui ma ei eksi, siis Financial Timesile –, et eksisteerib reaalne oht, et Venemaa otsustab korraldada suure provokatsiooni või isegi piiratud rünnaku mõne lepinguosalise riigi vastu. Ja kuulsin paljudelt kommentaatoritelt, et Tusk on mõistuse kaotanud,” ütles valitsusjuht.

„Teadsin täpselt, mida ütlen. Täna ei ole kellelgi enam kahtlusi, sest asi ei piirdu vaid CIA direktori visiidiga Moskvasse – need signaalid on olnud avalikult teada juba nädalaid. On selge, et Venemaa valmistub tõsiselt pingete eskaleerimiseks – nii sõjas Ukrainaga kui ka kogu regioonis – ning et käesolev sügis ja talv saavad Venemaa jaoks otsustavaks,” märkis peaminister.

Tusk lisas, et „need ei ole saladused, kuna selliseid asju on võimalik tuvastada”. „Mobilisatsiooniks valmistumise taoliste tegevuste tuvastamiseks on olemas mitmesuguseid meetodeid. Erinevate luureteenistuste üsna objektiivsete hinnangute kohaselt kavatsevad venelased mobiliseerida 600 000 sõjaväelast. Arvestades Venemaa majanduslikku olukorda, on see tohutu ettevõtmine. Nagu võib arvata, ei mobiliseerita neid rahuvalvemissioonide jaoks,” ütles valitsusjuht.

„Seetõttu peame olema valmis mitmesugusteks stsenaariumideks ning eelseisvad seitse-kaheksa kuud saavad kindlasti olema kriitilise tähtsusega,” rõhutas peaminister.

Ta lisas, et „Ukraina ja Venemaa vaheline sõda on jõudnud pöördepunkti – see tähendab, et ühel päeval tundub, nagu oleks Ukraina saavutamas strateegilist eelist, kuid kaks päeva hiljem selgub, et ka sõja kaotamise oht on väga reaalne”.

„Tihe lõimumine NATO raames – eriti Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Poola vahel – võib siinkohal mängida võtmerolli,” rõhutas Tusk.

Ta lisas, et „mälestused minu ja Donald Trumpi vahel – võib-olla mitte just kõige paremad – võivad küll teatavat rolli mängida, kuid see puudutab inimestevahelisi suhteid – ameeriklased peavad aga Poolat oma lähimaks liitlaseks”.

Tusk kinnitas: „Me teeme – ja juba teemegi – kõik selleks, et NATO ei oleks vaid paberil eksisteeriv nähtus, vaid reaalsus.”

„Olen ​​NATO põhiprintsiibi – üks kõigi ja kõik ühe eest – säilitamise kindel pooldaja,” rõhutas ta. „Kui Venemaa peaks otsustama Eestit rünnata, oleks äärmiselt lühinägelik – eriti meist poolakatest –, kui ütleksime ettevaatuse mõttes, et me ei reageeri. Peame olema nende seas esirinnas, kes mobiliseerivad NATO-t viivitamatuks ja kindlaks vastusammuks, sest vastasel juhul oleme järgmised,” ütles Tusk.

Ta rõhutas taas, et Venemaa on praegu „potentsiaalne agressor NATO riikide suhtes ning me peame seisma täiesti ühtselt, nagu üks rusikas”.