USA värskete luureandmete kohaselt võib Venemaa president Vladimir Putin lähiaastail proovida NATO otsustavust piiratud rünnakuga mõne liitlasriigi vastu, võimalikud stsenaariumid ulatuvad küberrünnakust kuni väikesemahulise maismaasissetungini.
Need USA ametnike kirjeldatud hinnangud on päevakorral ajal, mil tuntakse puudust teatud kriitilise tähtsusega laskemoonast, mida sõjavägi vajaks võimalikus tulevases sõjas Venemaa või Hiinaga. USA relvavarud on märgatavalt vähenenud nii Ukrainale pärast Venemaa sissetungi tehtud tarnete kui ka Iraaniga seotud pingete tõttu. Teiste ametnike sõnul on kriitilises seisus muu hulgas kaugmaa-täppisraketid (Precision Strike Missiles, PrSM) ja maaväe taktikalised raketisüsteemid (Army Tactical Missile Systems, ATACMS) ning lühimaa-õhutõrjeraketid Stinger, vahendab Wall Street Journal.
Varem hindas USA, et Putin ei provotseeri NATO liikmesriiki seni, kuni ta on veel sõjaliselt seotud Ukrainaga. Kuid see hinnang muutus käesoleva aasta alguses, kuna Putin on Ukrainas üha suurema surve all ja peab kodumaal saavutama võidu. Kiievi droonid tekitavad kasvavat kahju nii Vene armeele kui ka naftatööstusele, samal ajal kui Putini väed saavutavad rindejoonel vaid tagasihoidlikku edu, kandes samas suuri kaotusi.
USA ja Euroopa liidrid näevad üha enam märke sellest, et Venemaa korraldab NATO otsustavuse proovilepanekuks nn sondeerivaid rünnakuid, nende hulka kuuluvad Poola territooriumile sattunud Venemaa tiibraketid ja Rumeenia õhuruumi lennanud droonid.
USA ametnike sõnul oleks Putini eesmärk NATO ründamisel – kui see peaks juhtuma samaaegselt sõjaga Ukrainas – alliansi lõhestamine.
„Küsimus on selles, kuidas Ameerika Ühendriigid sellisel juhul reageeriksid,” ütles American Enterprise Institute’i vanemteadur Heather Conley, kommenteerides võimalikku Venemaa sissetungi. „Venemaa eesmärk on alati olnud seada kahtluse alla NATO usaldusväärsus ning eraldada Ameerika Ühendriigid oma liitlastest.”
Kuna Putinil on raskusi soovitud edu saavutamisega Ukrainas, on USA luureametnikud analüüsinud, kas Moskva kavatseb lähiajal oma agressiivset tegevust Euroopa liitlaste suhtes eskaleerida, teatasid asjaga kursis olevad isikud. USA ametnike sõnul tekitab muret asjaolu, et nurka surutud Putin võib muutuda ohtlikumaks.
Võimalikud ohud ulatuvad küberrünnakust NATO liikmesriigi vastu või tähistamata relvastatud rühmituste saatmisest territooriumi hõivama kuni piiratud sissetungini alliansi idatiival. USA luurehinnangute kohaselt võib Venemaa sellise sammu astuda ajavahemikus käesoleva 2026. aasta sügisest kuni 2029. aastani.
Raportite kohaselt on kõige äärmuslikuma stsenaariumi – piiratud maismaasissetungi – tõenäosus väike, kuid see kasvab aja jooksul. Sellist sammu on alati peetud äärmiselt ebatõenäoliseks, kuna see käivitaks NATO 5. artikli, mis kohustab liikmesriike kollektiivkaitsele. Samas ei ole 5. artikkel nii üheselt mõistetav NATO reageerimise osas küber- või hübriidohtudele.
„NATO jaoks on alati olnud väljakutse reageerida rünnakule, mis jääb allapoole 5. artikli rakendamise läve, ning seni on NATO liitlased eelistanud olukorda mitte eskaleerida,” ütles Conley. Näiteks kui Venemaa korraldas 2007. aastal küberrünnakute seeria Eesti vastu, otsustas riik kriisi lahendada kahepoolselt.
USA kaitseministeeriumi ja NATO Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) esindajad keeldusid tundlikku luureinfot kommenteerimast. Riikliku luure direktori büroo pressiesindaja ei vastanud kommentaaripalvele.
„Me kaalume ja valmistume pidevalt mitmesugusteks stsenaariumideks. NATO hoiab olukorral silma peal ning oleme valmis vajadusel heidutama ja kaitsma, mida me ka jätkuvalt demonstreerime,” ütles NATO pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell.
Värske hinnang süvendab USA ametnike muret teatud kriitilise tähtsusega laskemoona nappuse pärast. Ametnike sõnul on lisaks teatud kaug- ja lähimaa rakettidele vähenenud ka muud kriitilise tähtsusega õhutõrjevahendite varud – sealhulgas Patriot-, SM-3- ja THAAD-süsteemide püüdurraketid ning THAAD-radarid ja õhutõrjeüksused.
USA sõjaministeeriumi Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell nimetas väiteid laskemoonapuudusest valedeks. Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly sõnas, et USA sõjaväel on „rohkem kui piisavalt” laskemoona president Trumpi kõigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks, lisades, et president on kutsunud kaitsetööstusettevõtteid üles laskemoona rohkem tootma.
„Meil on olemas kõik vajalik, et anda löök presidendi valitud ajal ja kohas,” ütles Parnell. „Oleme mitmes väejuhatuses juba edukalt operatsioone läbi viinud, säilitades samal ajal ulatusliku ja lahinguvalmis arsenali oma inimeste ja huvide kaitsmiseks. Iga vastane, kes peab meediakära ekslikult Ameerika nõrkuseks, saab tõe teada valusal moel.”
Võimalikus konfliktis Venemaaga on maapealse sissetungi tõrjumisel kriitilise tähtsusega sellised relvad nagu PrSM ja ATACMS (mõlemaid tulistatakse mobiilsest suurtükiväe raketisüsteemist HIMARS) ning Stinger-tüüpi raketid, ütles Tom Karako Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusest (CSIS).
Kriitilise tähtsusega laskemoona nappus on vallandanud USA valitsuses arutelu vähenevate relvavarude üle ajal, mil president Trump kaalub järgmisi samme Iraani suhtes. Nagu Wall Street Journal on varem kajastanud, hoiatas USA relvajõudude staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Dan Caine hiljuti Valget Maja õhutõrjerakettide väheneva hulga eest. See teema valmistab Caine’ile muret, ta leiab, et kuigi madalad varud ei välistaks suuremahuliste lahingutegevuste taasalustamist Iraani vastu, suurendaksid need riske.
Valitsusvälised analüütikud on korduvalt hoiatanud, et laskemoona kulutamine Lähis-Idas võib pärssida USA võimet heidutada vastaseid mujal maailmas – sealhulgas mitte ainult Venemaad, vaid ka Hiinat.
Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse hiljutises raportis käsitleti seitset peamist laskemoonatüüpi, mida on Iraaniga peetavas sõjas kasutatud. Näiteks hinnatakse värskes raportis, et USA on Iraani-vastases sõjas kulutanud 1060–1430 Patriot-tüüpi raketti, mistõttu on riigi arsenali jäänud vaid 870 sellist raketti.
„Kui küsimus on vaid sõjas Iraaniga, siis – kuigi oleme kasutanud poole või veidi enamgi õhutõrjerakettidest – on meil pool ikka veel alles. Seega võiksime Iraani vastu sõdimist veel üsna pikalt jätkata,” ütles CSIS-i raporti kaasautor Mark Cancian. „Probleem seisneb selles, et Pentagon tunneb nüüd suurt muret selle pärast, millist mõju avaldab see olukorrale Vaikse ookeani lääneosas Hiina suhtes.”
