Ekspertide analüüsitud satelliidipildid näitavad, et Venemaa rajab ja laiendab Soome piiri lähedal mitmeid sõjalisi objekte.
See teave selgus Põhjamaade ja Balti riikide meediaväljaannete ühisuurimusest, millest on muu hulgas kirjutanud Saksa väljaanne Welt.
Kuigi suur osa Venemaa relvajõududest on seotud sõjaga Ukrainas, valmistub Kreml juba sõjalise võimekuse suurendamiseks NATO kirdeküljel pärast sõja lõppu.
Üks suurimaid projekte on otse Soome ja Norra piiri ääres asuva Petšenga sõjaväebaasi laiendamine. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel on plaanis suurendada piirkonnas paiknevate vägede arvu 4000-lt 10 000-le.
Selleks on maha võetud ligikaudu ühe ruutkilomeetri suurune metsaala. Samuti on objektil ehitamisel üle 50 hoone.
Samal ajal rajab Venemaa uut sõjaväebaasi ligikaudu 2000 sõjaväelasele laiuskraadil, mis vastab Rovaniemi asukohale.
Lisaks paigutatakse uus üksus – 44. armeekorpus, mille Venemaa plaanib luua Karjala Vabariigis – Novaja Vilgasse Petroskoi lähedal.
Ekspertide hinnangul plaanib Venemaa piirkonda paigutada kuni 115 000 sõjaväelast, samas kui praegu on sealne väekontingent ligikaudu 20 000 meest.
Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Matti Pesu ütles väljaandele Welt, et Venemaa loob vajalikku taristut ajaks, mil tal on kasutada rohkem ressursse.
Pesu sõnul on Venemaa tegevus osa relvajõudude ulatuslikumast ümberkorraldamisest, millega valmistutakse Ukraina sõjajärgseks ajastuks.
Rootsi julgeolekuteenistuse kõrge ametnik Thomas Nilsson rõhutab, et vägesid ei paigutata piirkonda vaid näitamise pärast.
„Eesmärk on olla hilisemas etapis võimeline astuma NATO-le vastu laiemas konfliktis,” märkis ta.
Nilsson ja teised eksperdid peavad järgmist kolme aastat „absoluutselt kõige ohtlikumaks” ajal, mil Euroopa NATO liikmesriigid oma kaitsevõimet tugevdavad.
USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) hinnangul peab NATO olema valmis kiiresti reageerima ohule, mis tekib Venemaa piiride ääres pärast lahingutegevuse lõppemist Ukrainas.
Pesu märgib, et Soome jaoks tuleneb keskne eksistentsiaalne küsimus Venemaa strateegilisest mõtteviisist, mis lubab kaitseoperatsioone läbi viia naaberriikide territooriumil.
Teine võimalus on, et Venemaa kavandab tähelepanu kõrvale juhtivat manöövrit võimalikuks rünnakuks Balti riikide vastu. Soome oleks kriisiolukorras Balti riikide toetamisel oluline – kui Venemaal õnnestuks siduda NATO väed Soome piiril, nõrgestaks see kaitsevõimet mujal.
Soome valitsus on omalt poolt võtnud tarvitusele ettevaatusabinõud ning muu hulgas tühistanud hiljuti aastakümneid kehtinud tuumarelvakeelu. Nüüd on tuumarelvade transiit ja ajutine ladustamine kaitse-eesmärgil lubatud. See tekitas Venemaal teravat vastukaja.
Venemaa parlamendi riigikaitse komisjoni aseesimees Aleksei Žuravljov süüdistas Soome valitsust Venemaa provotseerimises ja riigi „kuristikku” juhtimises, vahendab valitsusmeelne uudisteportaal Gazeta.ru.
Ta ähvardas Soomet avalikult: pärast NATO-ga liitumist on riik „kiiresti muutumas teiseks Ukrainaks” ning Venemaal on piiril piisavalt sõjalist võimekust, et „õhkida pool Soomet”. Pesu sõnul olid sellised avaldused suunatud eelkõige kohalikule elanikkonnale, eesmärgiga rikkuda naaberriigi valdavalt üsna positiivset kuvandit.
„Kuid loomulikult on selles ka murettekitav aspekt: see võib – vähemalt teoreetiliselt – luua aluse agressiivseteks sammudeks Soome vastu tulevikus.”
