Ida-Euroopa rindel avastas üks Ukraina armeesse vabatahtlikuna astunud Colombia sõdur midagi häirivat: mõnel tema kaasmaalasel, kes soovisid Ukraina eest võidelda, olid kodumaal sidemed organiseeritud kuritegevusega.

Need mehed sõeluti välja ja saadeti koju, ütles Ukraina kaitseministeeriumi välisvõitlejate värbamiskeskuse ohvitser Tarass Paljanõtsa.

See juhtum polnud ainukordne. Viimase aasta jooksul on korduvalt tulnud teateid selle kohta, kuidas Colombia ebaseaduslikud relvarühmitused üritavad saata sõdureid Ukrainasse omandama tipptasemel oskusi droonisõjas – et neid oskusi hiljem kodumaal oma riigi armee vastu kasutada, vahendab Financial Times.

„Värbamisskeemid on väga keerukad, kuid enim teeb mulle muret see, kui kõrgel tasemel erioskusi nad omandavad,” ütles anonüümsust palunud Colombiast pärit abiorganisatsiooni töötaja. „Endised poolsõjaväelased, sissid ja sõdurid võitlevad siin koos ning õpivad droone juhtima.”

Nii nagu droonid on muutnud Ukraina ja Venemaa vahelise sõja olemust, on need pea peale pööranud ka Colombia riigi aastakümneid kestnud relvakonflikti vasakpoolsete mässuliste ja narkokaupmeestega. Džunglis peetud võitluses mässuliste vastu võis valitsus alati loota õhuruumi valitsemisele – kuid see pole enam sugugi kindel.

„Droonitööstus on plahvatuslikult kasvanud ja kurjategijad on selle tehnoloogia rünnakuteks kohandanud, mis kujutab endast suurt väljakutset õhuruumi valitsemisele lahinguväljal,” ütles Colombia ametist lahkuv kaitseminister ja õhuväekindral Pedro Sánchez väljaandele Financial Times.

Kaitseministeeriumi hinnangul korraldasid ebaseaduslikud rühmitused aastatel 2024–2025 kokku 264 droonirünnakut, kasutades peamiselt odavaid tavaotstarbelisi droone, mis olid kohandatud lõhkekehade ülalt alla heitmiseks.

Mais hukkus kokakasvatuspiirkonnas patrullides üks sõdur ja kuus said haavata. Aprillis tapsid droonid Ecuadori piiri lähedal kolm sõdurit ja tabasid Cauca maakonnas sõjaväe radarsüsteemi. Detsembris hukkus sõjaväebaasi tabanud rünnakutes seitse inimest.

„See on drastiline muutus, mis on mõjutanud nii liikuvust kui ka ellujäämisvõimalusi lahinguväljal,” ütles Sánchez. Tema sõnul suutis Colombia sõjavägi eelmisel aastal „neutraliseerida” 96 protsenti droonirünnaku katsetest, kas segades raadiosagedusi või hävitades seadmed.

Kuid ebaseaduslikud rühmitused püüavad Ukrainas õppida, et vastast üle kavaldada.

Üks Ukrainas viibiv Colombia droonipiloot rääkis, et kartellide värbajad on otsinud väljaõpet FPV-droonide (ingl first-person view ehk piloodi vaatega) kohandamiseks ja juhtimiseks, tegemist on ründedroonidega, mida nende suure manööverdusvõime tõttu on raskem alla tulistada. Tavaliselt juhitakse need otse sihtmärgini ja need plahvatavad kokkupõrkel.

„FPV-droone hakatakse Colombias juba kasutama, kuid seal ei osata veel krüpteerida drooni ja piloodi vahelist sidet ega paigaldada lõhkelaengut nii, nagu seda tehakse siin Ukrainas,” ütles piloot väljaandele Financial Times, viibides lõunarindel Zaporižja oblastis.

Relvastatud rühmitused püüavad ka armee segamissignaale mööda hiilida, ostes droone, mis kasutavad üliõhukesi fiiberoptilisi kaableid, mis ühenduvad pikkade vahemaade tagant maapinnal asuvate operatsioonisüsteemidega, väidavad võimud. Sõjaline rühmitus Hizbollah on selle taktika – mida kasutati ka Venemaa-Ukraina sõjas – oma konfliktis Iisraeliga kasutusele võtnud.

Colombia riik püüab selliseid oste peatada, kehtestades kõigile droonidele ranged impordipiirangud.

Samuti tugevdab riik oma kaitset. Jaanuaris teatas valitsus 1,6 miljardi dollari suurusest „droonikilbist”, mis hõlmab sagedussegamisseadmeid ning statsionaarseid ja sõidukitele paigaldatud tuvastussüsteeme.

Kuid analüütikute sõnul peaks prioriteediks olema teadmiste edastamise peatamine Ukrainast koju naasvatelt Colombia sõduritelt.

Colombia on juba ammu näinud oma sõjaveterane, keda on karastanud aastakümneid kestnud sisekonfliktid, võitlemas välissõdades, sealhulgas Lõuna-Sudaanis, Jeemenis ja Ukrainas, kus nelja aasta jooksul pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on hukkunud koguni 500 kolumblast.

„Kolumblased suudavad väga kiiresti õppida ja kohaneda ning taluda keerulisi teenistustingimusi,” ütles Ukraina värbamisohvitser Paljanõtsa. „Nad on end ülemustele tõestanud ja neile need tüübid väga meeldivad.”

See teema on Colombias vastakaid arvamusi tekitanud.

Eelmise 2025. aasta oktoobris sõnas president Gustavo Petro, et „ukrainlased kohtlevad kolumblasi kui alamrassi”, ning kutsus kodumaale naasma neid kolumblasi, „keda koheldakse kui kahuriliha”. Püüdes vähendada stiimuleid välisvägedega liitumiseks, tõstis valitsus sõjaväelaste palku ja ratifitseeris 1989. aasta ÜRO konventsiooni palgasõdurite kohta.

Kaitseminister Sánchez märkis, et nende saatmine kaugetele lahinguväljadele on „kurb reaalsus”, kuna pakutavad palgad ületavad tunduvalt kodumaiseid pensione.

Riigi sõjavägi on aastakümneid võidelnud kartellide ja sissirühmitustega relvakonfliktis, mis nõudis aastatel 1958–2016 hinnanguliselt 450 000 inimese elu.

Suurim mässuliste rühmitus, Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC), demobiliseeriti 2016. aastal, kuid mitmed dissidentlikud tiivad on jätkanud sõjategevust riigi vastu. Kõik Colombia relvastatud rühmitused on seotud ebaseadusliku majandustegevusega, sealhulgas narkokaubanduse, ebaseadusliku kaevandamise ja väljapressimisega.

Relvastatud rühmituste tegevus hoogustus Petro ametiajal, ta pidas kolm aastat oma „täieliku rahu” kava raames nendega läbirääkimisi, kuid pöördus oma ainsa nelja-aastase ametiaja lõpusirgel sõjalise vastasseisu teele.

Petro annab presidendiameti reedel üle Abelardo de la Espriellale – karmi käega julgeolekupoliitika pooldajale, kes on lubanud rajada džunglisse vanglad. Pärast hiljutist droonirünnakut sõjaväe vastu teatas de la Espriella, et seab prioriteediks riigivõimu taastamise vägivallast enim räsitud piirkondades.

Mõnede ekspertide hinnangul alustab ta aga oma tööd nõrgemalt positsioonilt kui tema hiljutised eelkäijad.

„Nende rühmituste käsutuses olevate droonide hulk võib väga kergesti üle koormata mis tahes sõjalise või tsiviilobjekti,” ütles Rahvusvahelise Kriisirühma (International Crisis Group) Ladina-Ameerika osakonna direktori asetäitja Elizabeth Dickinson. „[Relvajõud] on täielikult kaotanud oma ainuõiguse õhuruumi üle ja see on tegelikult tohutu strateegiline muutus.”