Leedu sõjaväeluure andmetel kaalub Venemaa Ukraina päritolu droonide kasutamist rünnakuteks Balti piirkonna kriitilise tähtsusega taristu vastu, eesmärgiga varjata vastutust võimalike rünnakute eest, sellest teatas täna neljapäeval 6. augustil portaal 15min.lt.

Leedu kaitseminister Robertas Kaunas kinnitas portaalile seda hinnangut, vahendab lrt.lt.

„Meil on andmeid, et Venemaa kaalub ebatavaliste kineetiliste rünnakute korraldamist Balti piirkonna kriitilise tähtsusega taristu vastu,” tsiteeriti Kaunast. „On tõenäoline, et Venemaa võib selleks otstarbeks kasutada Ukraina päritolu droone.”

Minister ei avaldanud üksikasju võimalike sihtmärkide ega rünnakute võimaliku toimumisaja kohta.

Artikli kohaselt võib Venemaa kasutada hõivatud Ukraina droone, püüdes tekitada ebakindlust rünnaku päritolu osas ja eitada vastutust NATO territooriumi ründamise eest.

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on sõjalised droonid korduvalt sisenenud NATO õhuruumi. Mõne vahejuhtumi puhul on tegemist olnud Ukraina droonidega, mille kurssi on muudetud või mille suunataju on häiritud Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditega. Mitme riigi ametnikud on aga väitnud, et Moskva võib droone sihilikult suunata Leedu, Läti, Eesti, Poola ja Soome õhuruumi.

Mitme NATO idatiiva riigi juhid on hiljuti teatanud, et neil on luureandmeid, mis viitavad Venemaa ettevalmistustele kineetilisteks provokatsioonideks nende riikide vastu.

Leedu president Gitanas Nausėda on varem hoiatanud, et riigi kriitiline transpordi- ja energeetika-infrastruktuur võib langeda nii tavarünnakute kui ka sabotaažiaktide sihtmärgiks.

Alates 18. juunist on Leedu kaitsejõud abistanud avaliku julgeoleku teenistust (Viešojo saugumo tarnyba) olulise infrastruktuuri kaitsmisel, nende objektide hulka kuuluvad Klaipėda veeldatud maagaasi terminal, Alytuses asuv Poolaga ühendav elektriühendus LitPol Link, Alytuse rajoonis asuv trafoalajaam ja Kruonise hüdroakumulatsioonielektrijaam.

17. juulil allkirjastati korraldus, millega pikendati kaitsejõudude toetust nimetatud julgeolekuoperatsioonidele kuni 19. augustini. Korralduse kohaselt kaasatakse objektide kaitsmisse kuni 30 sõdurit, transpordivahendeid ning laev koos meeskonnaga.

Moskva on eitanud väiteid, nagu kavandaks ta rünnakuid NATO liikmesriikide vastu. Venemaa on aga korduvalt süüdistanud Balti riike selles, et need lubavad oma õhuruumi kasutada Ukraina rünnakuteks – väited, mille president Nausėda on avalikult tagasi lükanud.

Kaitseminister Kaunas ütles täna neljapäeval, et Leedu luure on kogunud teavet, mis viitab sellele, et Moskva kaalub selliseid stsenaariume, kuigi puuduvad tõendid otsuse kohta need ellu viia.

„Soovin kinnitada, et Leedu luure teeb oma tööd – me kogume teavet ja näeme, et Venemaa kaalub võimalikke provokatsioone Balti regioonis ning seal nn valelipuoperatsioonide (false flag) läbiviimist,” ütles Kaunas ajakirjanikele.

Minister märkis, et valitud kriitilise tähtsusega taristuobjektidel on turvameetmeid tugevdatud, samal ajal kui kaitsejõud ja teised julgeolekuasutused jälgivad jätkuvalt olukorda.

„Me jälgime olukorda vastavalt hinnatud ohutasemele,” ütles ta.

Kaunas rõhutas, et vahetut ohtu ei ole ja Venemaa ei ole otsustanud sellist operatsiooni algatada.

„Konkreetset kuupäeva ei ole. Me jälgime Venemaa planeerimisprotsessi – sellest räägivad ka meie NATO liitlased, sealhulgas Poola ja meie Balti naabrid,” ütles ta. „Teised NATO riigid on korduvalt väga selgelt väljendanud, et nad näevad ja kuulevad seda ning on sellest teadlikud, samuti on nad hoiatanud Venemaad sellist tegevust mitte ette võtma.”

Kaunase sõnul võiks ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt Venemaa kasutada hõivatud Ukraina droone rünnakuteks Balti riikides asuvate sihtmärkide vastu, püüdes nii varjata oma vastutust nende rünnakute eest.

„Kui Ukraina ründab enesekaitseks edukalt Venemaad, siis osa Ukraina droone püütakse kinni ja osa kukub alla,” ütles ta. „Venemaa valduses on osa neist osadest ja droonirusudest ning ta suudab neist kokku panna toimiva seadme. Eksisteerib teoreetiline võimalus, et selliseid droone võidakse kasutada valelipuoperatsioonis.”

Minister rõhutas, et Leedut ei ähvarda tavapärane sõjaline oht ning puuduvad märgid sellest, et Venemaa koondaks riigi piiride lähedusse vägesid.

„Jutt käib valelipuoperatsioonist, milles võidakse kasutada teeseldud Ukraina drooni,” ütles Kaunas. „Praegusel hetkel on see tõenäoliselt kõige realistlikum stsenaarium.”