Soome kaitsevägi ei võta õppust Ukraina sõjast, hoolimata vastupidistest väidetest, rääkisid anonüümsed sõjaväeallikad väljaandele Helsingin Sanomat.

Kolme intervjueeritud ohvitseri sõnul treenitakse ajateenijaid endiselt suures osas aegunud lahingumeetodite abil ning droonidele ei pöörata väljaõppe ajal piisavalt tähelepanu. Ukraina sõja kogemusi pisendatakse.

Kriitika tuum puudutab jalaväe ja mehhaniseeritud vägede – ehk põhilahingutankidel ja jalaväe lahingumasinatel tegutsevate üksuste – peamisi lahingumeetodeid ning seeläbi viisi, kuidas Soome väed sõja korral võitleksid.

Ohvitserid nimetavad muutusi takistavate teguritena konservatiivset mõtteviisi, droonivarustusega seotud probleeme ja ajateenijate lühikest väljaõppe perioodi.

Üks intervjueeritav märkis, et jalaväeohvitseridele on sama meetodit kompanii tasemel rünnakuks õpetatud viimase saja aasta jooksul.

Umbes kahesaja sõduriga jalaväekompanii liigub ja ründab ühtse üksusena vastavalt doktriinile – muutes selle droonide jaoks kergesti avastatavaks.

„Sel viisil treenitud vägedel pole mingit võimalust oma positsioonidele eluga jõuda,” ütles teine ohvitser otsekoheselt.

Droonide tõttu on Ukraina rindel tekkinud kilomeetritepikkune „hall tsoon”, kus on võimalik tuvastada peaaegu igasugust liikumist.

Tankide viimine sellisesse piirkonda koondatud rivistuses – näiteks suure kolonnina – toob kaasa suuri kaotusi. Seetõttu liigutakse rindele peamiselt üksikute masinatega.

Ukrainas on jalavägi sunnitud läbima kuni kümnete kilomeetrite pikkusi vahemaid vaid mõnest sõdurist koosnevate väikeste patrullidena, kuna suuremad üksused avastatakse kiiresti ja võetakse sihikule.

Mehhaniseeritud vägesid välja õpetava sõduri sõnul jäävad Ukrainas täheldatud muutused sisearuteludes sageli tähelepanuta.

„Tankimeeskondadel on raske leppida tõsiasjaga, et nad ei ole lahinguväljal enam otsustavaks teguriks,” ütleb ohvitser.

„Valitseb arvamus, et droonid Soomes ei toimiks,” kirjeldab teine ​​valitsevaid hoiakuid.

Argumentidena on välja toodud metsad ja külmad talved. Paljud ohvitserid tahavad uskuda, et peagi töötatakse välja vastumeetmed droonide vastu, mis vähendavad nende kujutatavat ohtu märkimisväärselt – või lausa peaaegu täielikult.

Teise ohvitseri sõnul on sõduritel raske ette kujutada, et nende tegutsemisviisid võiksid tegelikult muutuda.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on loonud suured drooniüksused oma relvajõudude kõigil tasanditel. Mõlemas riigis moodustab droonitegevus sõjaväes eraldi väeliigi.

Soomes piirdub droonitegevus kompanii tasandiga – ehk sõjaväelise hierarhia madalaimate astmetega.

Droonidetektoreid ja -segajaid on õppuste käigus katsetatud, kuid ametnike sõnul ei ole need ajateenijate väljaõppes aktiivses kasutuses.

Kõik kritiseerivad Soomes kasutusel olevaid Parroti droone nende piiratud tegevusraadiuse ja kehvade kaamerate pärast. See droon maksab mitu korda rohkem kui mudelid, mida praegu Ukrainas kasutatakse. Külma ilmaga tühjeneb aku kiiresti.

„Selle termokaamera on täielik rämps,” ütleb droonidega töötav ohvitser.

Kaamera ei suuda inimesi puude vahel nii hästi eristada kui Ukrainas kasutatavad droonid. Parrotile ei saa lisavarustust kinnitada, mis pärsib katsetamist ja uuendustegevust.

Kriitikute sõnul võivad seadme probleemid mõjutada laiemalt ka personali hoiakuid.

„Võib-olla tekitab see eksliku turvatunde, justkui oleks metsas ja külmas viibides ohutu,” ütleb teine ​​ohvitser.

Ohvitserid leiavad, et puudused tuleb kiiresti lahendada, kuna sügavalt juurdunud operatiivpraktikate muutmine võtab aastaid.

Maaväe väljaõppeülem kolonel Mikko Saarelainen ütles Helsingin Sanomatele, et kriitika on osaliselt õigustatud. Siiski jääb ta seisukohale, et praegused doktriinid loovad ajateenijate väljaõppele kindla aluse.