USA president Donald Trump lükkas ümber kasvava ärevuse lennukikandja USS Abraham Lincolni pardal valitsevate tingimuste pärast, isegi kui tulevad lood meeleheitel meremeestest, kes üritavad rekordiliselt pikal Iraani sõja missioonil üle parda hüpata.

Lincoln ja selle enam kui 5000 sõjaväelast on pärast eelmise 2025. aasta novembris San Diegost lahkumist veetnud merel üle 250 päeva, suunatuna Iraani sõja toetamiseks, vahendab Daily Mail.

Mereväelased on kirjeldanud laeval langevat moraali ja enesetapumõtteid. Ühe meremehe naine rääkis Navy Timesile, et tema raskelt läbipõlenud abikaasa üritas üle parda hüpata.

CNN-i andmetel hüppas 3. augustil lennukikandja lennutiiba kuuluv meremees – kandes päästevesti – tormisesse merre olukorras, mida merevägi liigitas vaimse tervise häirest tingitud juhtumiks. Otsingu- ja päästehelikopter tõstis ta veest välja vähem kui tunni jooksul.

Kui presidendile toodi välja sõjaväelaste perede mured lennukikandjal valitsevate tingimuste pärast, eitas ta kategooriliselt selliste murede põhjendatust: „Ei, see laev liigub. Ei, nad ei ole [seal kinni].”

„See laev liigub praegu või väga varsti ning see asendatakse teise väga sarnase laevaga,” lisas Trump. Sõjalaev USS George Washington liigub praegu Lähis-Ida suunas, et vahetada välja USS Lincoln – tegemist on vahetusega, mis ametnike kinnitusel oli juba varem plaanitud.

Küsimusele, kas lähetus on lihtsalt liiga pikaks veninud, vastas president teravalt: „Ei. Mitte kaugeltki piisavalt kaua.”

Alates Trumpi sõja algusest on ilmunud teateid toidupuudusest ja toidu normeerimisest USS Lincolnil, millega on kaasnenud sünged fotod meremeeste toidukordadest.

Väljaande Stars and Stripes teatel väljendasid murelikud pereliikmed eelmisel neljapäeval San Diegos ka oma pahameelt mereväe juhtkonnale.

Üks abikaasa olevat öelnud, et olud laeval olid nii kehvad, et ta mees saatis talle sõnumi, milles kirjutas, et „loodab, et ei ärka homme üles”.

Veel üks naine süüdistas mereväeametnikke „meie ja juhtkonna vahelise usalduse” rikkumises, kuna nad ei olnud oma lähedaste elutingimuste osas läbipaistvamad.

Demokraatlikust parteist senaator Richard Blumenthal ja teised seadusandjad nõuavad sõjaministeeriumi Pentagoni juhilt Pete Hegsethilt vastuseid.

Seadusandjad soovivad laevale mõlema partei parlamendi saadikute visiiti, samas kui Hegseth on teateid täielikult valesti iseloomustanud.

„Kuulge, me tagame, et igal laeval, igal meeskonnal ja igal kaptenil on igal hetkel kõik, mida saame neile pakkuda,” ütles Hegseth neljapäeval Newsmaxile.

Alates sõja algusest veebruaris on piirkonnas Iraani rünnakutes hukkunud 18 USA sõjaväelast ja sadu on haavata saanud.

USA Keskväejuhatus on jõuliselt vastu astunud, nimetades teateid lennukikandja pardal valitsevatest kohutavatest oludest „valedeks” ja rõhutades, et meeskonnad „jäävad vastupidavaks ja otsusekindlaks”.

Eruadmiral Robert Murrett, kes on nüüd Syracuse’i ülikooli professor, ütles Newsweekile, et mereväe pikendatud lähetused võivad kindlasti kaasa tuua vaimse tervise probleemide sagenemise.

Enamik lennukikandjate lähetusi kestab umbes kuus kuud, mille jooksul tehakse sadamakülastusi tankimiseks ja meeskondade puhkuseks maal.

Nende väidetavate olude taustal ütles lennukikandjalt merre hüpanud meremehe abikaasa väljaandele MS Now, et teda hoiti juhtunu osas teadmatuses.

Ta rääkis, et tema abikaasa viibis vees tund aega, enne kui ta päästeti olukorrast, mida naine kirjeldas kui enesetapukatset.

„Minu arvates käituti selles olukorras väga halvasti, sest mulle ei antud teavet ja ei tahetud, et ma sellest teada saaksin – nad lihtsalt üritavad seda varjata,” ütles ta.

Naine jagas viimast sõnumivahetust oma abikaasaga, mis toimus 21. juulil ja milles mees tunnistas, et elu laeval hakkab talle rängalt mõjuma.

„Püüan tõesti mitte tunda negatiivsust ega lootusetust, kuid olukord – probleemid Wi-Fi-ga, teadmatus selle osas, millal koju saan, ja teadmatus kodus toimuvast – mõjub mulle väga rängalt,” kirjutas ta sõnumis, märkides, et pidi algselt lahkuma 15. juulil, kuid plaan tühistati.

„Ma ei usu, et suudan pärast seda veel ühe missiooni kaasa teha, ja ma ei tea isegi, kas suudan selle praeguse missiooni lõpuni vastu pidada,” lisas meremees.