Ukrainas Odessas 5. oktoobril 2022. aastal sündinud Varvava viidi Soomes lasteaiast haiglasse uuringutele 23. aprillil 2025. aastal. Järgmisel päeval oli ta surnud.
Lapse ema süüdistab lapse surmas arste, kes ei ravinud lapsel sepsist, kuigi lapse haiglasse toonud kiirabi oli andnud vastava hoiatuse. Laps jäeti haiglasse palaviku ja krambihoo tõttu jälgimisele, aga tema seisund halvenes öö jooksul kiiresti. Lapse ema sõnul olid lapse jalad sinised, aga haigla personal eitab seda.
Hommikul tuvastati lapsel sepsis, aga siis oli juba liiga hilja. Laps taheti viia edasi Helsingi haiglasse, aga tema seisund oli selleks juba liiga kehv.
Asjast kirjutab pikalt Iltalehti.
Palaviku ja krambihoo all kannatav laps viidi kiirabiga otse lasteaiast haiglasse, kui personal lapse seisundi pärast muret tundma hakkas. Laps suri Jyväskyläs haiglas Nova.
Sõltumatu arsti hinnangul oleks saanud lapse päästa, aga laps suri haigla ravivigade tõttu, mida on arsti väitel hakatud nüüd peitma. „Patsient veritseb ja on verekaotuse tõttu suremas, kuid sina otsustad ta vaid jälgimiseks osakonda paigutada ja piirdud sellega. Ja seejärel ta surigi verejooksu kätte,” räägib arst.
Arsti hinnangul olid haiglal kõik võimalused Varvara päästmiseks. Arst on seisukohal, et tegemist oli raviveaga ja haigla ei tuvastanud sepsist, kuigi oleks pidanud seda tegema.
Arst ei soovi oma nime avaldada, kuna teema on tundlik ja ta kardab, et sellega kaasneksid negatiivsed tagajärjed. Arsti sõnul vaadataks teise meediku vastu sõnavõtmisele meditsiiniringkondades viltu ning see tooks kaasa „avaliku lintšimise”. Iltalehti on arsti isikuga kursis ja on näinud äriregistri väljavõtet, mis sisaldab tema andmeid. See teave on kättesaadav ka riikliku sotsiaal- ja tervishoiuameti (Valvira) Terhikki-teenuse kaudu.
Arsti hinnangul ei uurinud ka järelevalveastutus Valvira – asutus, kelle ülesandeks oli juhtumit uurida – sündmusi nõuetekohaselt. 27. augustil 2025 tegi Valvira otsuse, milles tõdeti, et haigla ei ole toime pannud raviviga.
Iltalehti küsis ka teistelt arstidelt üldiste kriteeriumide kohta, mille alusel sepsist diagnoositakse. Mehiläineni nakkushaiguste arst Olli-Pekka Koukkari kinnitas Iltalehtile, et lapse sepsisega seotud diagnoosimisel võib lähtuda sellistest näitajatest nagu hingamissagedus ning kõrge palavik või ebatavaliselt madal kehatemperatuur. Iltalehti edastas Koukkarile samad näitajad, mida oli mõõdetud Varvaral. Koukkari kommenteeris teemat üldiselt.
Kõnealused kliinilised näitajad olid kehatemperatuur, hingamissagedus ja südame pulsisagedus. Üksikasjad palaviku ja hingamissageduse kohta sisalduvad Valvira otsuses, mis saadeti Varvara emale ja millega Iltalehti on tutvunud. Teave südame pulsisageduse kohta pärineb nimetatud otsuse lisadest, mida Iltalehti on samuti ema loal näinud.
Koukkari sõnul tuleb nende näitajate põhjal eeldada sepsist. „Kui selliste näitajatega kokku puututakse… noh, keegi ei suuda kuigi kaua hingata [kiirusel, mida täheldati Varvara puhul]. See on tõenäoliselt esimene asi, mis probleemiks muutub.”
„Soovin rõhutada, et selliste näitajate [Varvara näitude] puhul ei tohi antibiootikumiravi alustamist analüüsitulemuste ootel edasi lükata. Väikelastel esineb harva bakteriaalset infektsiooni, mis ei allu standardravile,” tõdeb ta.
Murelik ema viibis kogu öö oma lapse kõrval. Selle kriitilise öö jooksul ei vaadanud kaheaastast Varvarat üle ükski arst, seejärel lapse seisund järsult halvenes. Ema on varem süüdistanud haiglat hooletuses. Ta leiab, et tema tütre elu oleks võinud päästa, kui laps oleks saanud nõuetekohast ravi.
Kesk-Soome heaolu- ja tervishoiupiirkonna teenuste juhi Kati Kyrölä sõnul poleks antibiootikumid Varvarat tingimata päästnud. Ta märgib, et haigustekitajaks võis olla ka miski muu kui bakter.
„Lapse ravi siiski algas. Talle manustati vedelikku ja tema kliinilised näitajad paranesid. On üsna kahetsusväärne, kui kolleeg kritiseerib kogu raviprotsessi vaid ühe mõõtmistulemuse põhjal. Ravi eesmärk on ju ometi elutähtsate funktsioonide parandamine,” lausus ta.
Kyrölä viitab muuhulgas lapse õigusele privaatsusele seoses juhtumi avalikustamisega.
„Isegi kui patsient on surnud ja eestkostja on andnud nõusoleku, on surnud patsiendil ikkagi õigus privaatsusele, seetõttu pole õigustust arutada meedias tema terviseandmete iga üksikut detaili,” väidab ta.
Kyrölä ütleb, et ta ei taha, et meedias tekiks arusaam, mis viitaks sellele, et „meie spetsialistid tapavad siin lapsi”.
Märgitakse muu hulgas, et Soomes on sotsiaalsüsteemi ulatuslike kärbete tõttu muutunud tervishoid alarahastatuks. 2025. aasta mais väljastas Lääne- ja Sise-Soome piirkondlik haldusamet haiglale Nova ametlikud märkused ja haldusjuhised seoses selle erakorralise meditsiini osakonna tööga, pöörates erilist tähelepanu sellistele küsimustele nagu personalivarud ja patsiendiohutus. Väljaande Keskisuomalainen andmetel tuleneb märkus haiglat kimbutavast tugevast survest kulusid kärpida. Kesk-Soome heaolu- ja tervishoiupiirkonnal on Soomes suurim elaniku kohta arvestatud eelarvepuudujääk.
Varvara ema on teinud politseile kuriteoteate ja asja uuritakse jätkuvalt.
Varvara ema peab oma lapse mälestuseks sotsiaalmeedias lehekülge, kus ta kirjelduse kohaselt otsib „inimlikkust ja õiglust”. Ta kritiseerib teravalt süsteemi toimimist, märkides, et see kaitseb pigem spetsialiste kui perekondi.
