Kontrollitud videod näitavad Iraani Qeshmi saarele uhutud suurt naftareostust, mis analüütikute sõnul pärineb Hormuzi väinas toimunud rünnakus kannatada saanud laevalt.

BBC Verify on analüüsinud ka satelliidipilte, mis viitavad sellele, et naftareostus sai alguse rünnakust laevale Omaani vetes 3. augustil. Nädal hiljem oli kaubalaevalt Minoan Pioneer pärit kütuseleke levinud üle suure osa väinast.

Keskkonnaeksperdid ütlevad, et leke ohustab Qeshmi ümbruse elusloodust, kaitsealuseid ökosüsteeme ja kalakogukondi, kus on mangroovimetsad, lähedal asuvad korallriffide elupaigad ja kriitiliselt ohustatud merikilpkonnade pesitsuspaigad.

Iraani meedia teatas algselt, et reostuse päritolu uuritakse, ja Iraani välisministeeriumi pressiesindaja ütles neljapäeval, et selle allikaks oli „välismaine puistlastilaev”.

Kohalik keskkonnakaitseametnik on sellest ajast alates öelnud, et leke on „peaaegu täielikult puhastatud”. BBC Verify ei ole suutnud seda iseseisvalt kinnitada.

Iraan ei ole vastutust omaks võtnud, kuid laevandusanalüütikute hinnangul oli riik tõenäoliselt 3. augustil toimunud rünnaku taga laevale Minoan Pioneer.

Alates sellest, kui USA ja Iisrael hakkasid veebruari lõpus Iraani ründama, on merendusluure ettevõtte Kpler andmetel väina lähistel rünnatud 67 laeva.

Teheran on sisuliselt blokeerinud veetee, mille kaudu toimub ligikaudu viiendik maailma nafta- ja maagaasikaubandusest. USA on kehtestanud ka blokaadi Iraani sadamatele, mille käigus on USA väed rünnanud mitmeid laevu.

BBC on kontrollinud sotsiaalmeedias jagatud videoid, millel on näha paksu musta naftat uhutuna Suza randa Qeshmi saare lõunaosas. Saare teisel küljel asub UNESCO kaitse all olev Hara biosfäärikaitseala, mis pakub elutähtsaid elupaiku mereelustikule ja rändlindudele.

Väina põhjaosas asuv Qeshm on Iraani sõjaväe jaoks strateegiliselt oluline tugipunkt ja on sattunud USA tugevate rünnakute alla – sealhulgas toimus eelmisel kuul rünnakute laine, milles Iraani riikliku meedia andmetel hukkus kolm inimest.

10. augusti satelliidipiltidelt on näha naftalaiku, mis laiub enam kui 300 ruutkilomeetri suurusel alal – see vastab pindalalt enam kui 40 000 jalgpalliväljakule.

„Ma nimetaksin seda suureks naftalaiguks,” ütles satelliitide abil keskkonnaseirele spetsialiseerunud organisatsiooni Skytruth tegevjuht John Amos. Tuginedes laigu suurusele ja värvusele, hindab Amos, et tegemist on enam kui 100 000 USA galloni (380 000 liitri) naftaga.

Kuigi mereelustikule tekitatud kahju ulatust alles hinnatakse, kirjeldas Southamptoni ülikooli energia- ja keskkonnaekspert dr Keyvan Hosseini reostuse asukohta kui „väga murettekitavat”.

Ta ütles BBC Verify’ile, et Qeshmis asuvad „tundlikud ranniku- ja mereelupaigad, sealhulgas mangroovid, kilpkonnade pesitsusalad ja olulised kalapüügipiirkonnad”.

See tähendab, et reostusel võivad olla eriti tõsised tagajärjed elusloodusele, ökosüsteemidele ja kohalikele kogukondadele.

3. augustil teatas laevandusturvalisusega tegelev ettevõte Vanguard, et Omaani lähedal tabas mürsk Libeeria lipu all sõitvat puistlastilaeva Minoan Pioneer.

5. augusti satelliidipiltidelt oli näha, et laev põleb endiselt. Selle kõrval laius umbes 10 ruutkilomeetri suurune naftalaik.

Kaks päeva hiljem näitasid satelliidipildid, et reostuslaik oli kasvanud kaks korda suuremaks ning levis mööda väina loodesuunas Qeshmi saare poole.

10. augustiks kinnitasid videoülesvõtted, et suures koguses naftat oli uhutud Qeshmi saare rannikule ning käimas olid puhastustööd.

Merendusandmeid analüüsiva ettevõtte TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles BBC Verifyle, et tema hinnangul pärines reostuslaik just laevalt Minoan Pioneer – ta kirjeldas rünnakut ja sellele järgnenud naftareostust kui „Iraani endale tekitatud kahju”.

„Iraanlased on tabanud mitmeid laevu just selles samas kohas, kui need kasutavad Omaani-poolset marsruuti,” ütles ta BBC Verifyle.

Ka Hollandi rahuorganisatsiooni PAX keskkonna- ja konfliktiekspert Wim Zwijnenburg leiab, et visuaalsed tõendid viitavad naftareostuse allikana just tankerile Minoan Pioneer.

Minoan Pioneer ei ole ainus alus, mis on saanud kahjustada Hormuzi väinas ja selle ümbruses toimunud rünnakutes laevaliiklusele.

Mõned neist rünnakutest on põhjustanud mere reostumist, nende hulka kuulub 4. märtsil Omaani lähedal toimunud rünnak, mille tagajärjel vajus põhja konteinerlaev Safeen Prestige. ÜRO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon teatas, et pärast seda juhtumit tuvastati naftalaik.

Zwijnenburgi sõnul sõltub see, kas rünnak põhjustab reostust, mitmetest teguritest, sealhulgas sellest, kuhu laeva tabatakse, millist lasti see veab ja kui suur on lasti kogus.

Ta lisas, et rünnakud, mis muudavad laeva liikumisvõimetuks, võivad tekitada keskkonnariske ka siis, kui need ei põhjusta kohest naftaleket, kuna laeva uppumine või purunemine kujutab endast samuti ohtu keskkonnale.

John Amos organisatsioonist Skytruth märkis, et veepinnal nähtav nafta võib olla vaid „keskkonnamõju jäämäe tipp”, kuna nafta raskemad koostisosad võivad vajuda merepõhja.

„Merepõhja vajunud nafta võib – sõltuvalt asukohast ja ajast – püsida seal aastaid,” lisas ta.

Siin on video naftalekkest:

Footage filmed on Iran’s Qeshm Island in the Strait of Hormuz shows a significant oil spill on the island’s Suza beach. Iranian authorities say they are investigating the cause of the spill.

Approximate location: 26.771330, 56.056013@GeoConfirmed pic.twitter.com/yxh9wXLHqs

— Shayan Sardarizadeh (@Shayan86) August 12, 2026