Tänase laupäeva 8. augusti hommikul plahvatas Bulgaarias Rumeenia piiri lähedal droon. Teateid vahejuhtumi kohta edastasid muu hulgas Bulgaaria rahvusringhääling BNT ja riiklik uudisteagentuur BTA. Esialgsetel andmetel saabus droon Rumeenia suunalt.
Laupäeva õhtul teatas Bulgaaria kaitseministeerium uudisteagentuuri AFP andmetel, et tegemist oli Ukrainas kasutatava droonitüübiga. Väidetavalt oli see Ukraina peibutusdroon Maija.
AFP teatel on Bulgaaria kutsunud välja Ukraina suursaadiku.
AFP andmetel on Ukraina eitanud, et Bulgaaria oli droonirünnaku sihtmärgiks. Ukraina on teatanud, et uurib sündmuste käiku tihedas koostöös Bulgaaria ametivõimudega.
„Võime kindlalt väita, et Ukraina relvajõud ei suunanud tahtlikult midagi Bulgaaria suunas,” ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tihhi. Ta seostas vahejuhtumit Venemaa agressiooniga.
Drooni päritolu ja lennutrajektoori osas valitseb endiselt märkimisväärne ebaselgus.
BTA andmetel sisenes droon Bulgaaria õhuruumi kella 8 paiku hommikul ja plahvatas Bulgaaria poolel umbes 100 meetri kaugusel piirist. Intsident oli Kardami piiripunkti lähedal, ligikaudu ühe kilomeetri kaugusel jaamast, mis on seotud Türgist Ukrainasse suunduva Trans-Balkani maagaasijuhtmega.
Bulgaaria presidendi Rumen Radevi sõnul tuvastasid Rumeenia piirivalvurid esmalt drooni heli ning seejärel kuulis Bulgaaria patrull plahvatuse häält.
Ta märkis, et enne plahvatust ei tuvastatud drooni kummagi naaberriigi õhuruumis. Radevi sõnul oli selle põhjuseks drooni väiksus ja madal lennukõrgus.
„Nagu teada, on selliste droonide tuvastamine ja kahjutuks tegemine suur väljakutse,” kommenteeris Radev.
Droon kukkus päevalillepõllule. Keegi viga ei saanud ja taristu kahjustada ei saanud.
Radevi sõnul sai droon plahvatuses kannatada, mistõttu polnud selle täpne tüüp kohe teada.
„Üks on kindel: droon kandis märkimisväärses koguses lõhkeainet, kuna plahvatus oli kaugele kuulda ja tekitas suure koguse musta suitsu,” ütles president Radev.
Viimastel kuudel on droonidega seotud vahejuhtumid Ida-Euroopa NATO riikides sagenenud. Eelkõige on Mustast merest saanud Ukraina ja Venemaa vahelise droonisõja tallermaa.
Näiteks on droonid korduvalt sisenenud Rumeenia õhuruumi pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Riigis on droone ka alla kukkunud;,mai lõpus said kaks inimest kergemaid vigastusi, kui Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Lisaks plahvatas juunis Rumeenia suurimas sadamas meredroon.
Uudisteagentuuri AFP andmetel peatas Bulgaaria juunis sõjalise abi andmise Ukrainale. Radev on öelnud, et eelistab toetada diplomaatilisi jõupingutusi sõja lõpetamiseks.
