Hiina asjatundja Sari Arho Havrén peab Soome endise peaministri Sanna Marini selle nädala alguses Taiwanil tehtud avaldusi erakordseks ja problemaatiliseks.

„Minu jaoks on siin iseäralik see, et endine peaminister annab sisuliselt juba ette alla ja annab Hiinale märku, et tõenäoliselt mingit reaktsiooni ei järgne,” ütles Arho Havrén väljaandele Iltalehti.

Teisipäeval Taipeis toimunud julgeolekukonverentsil Ketagalan Forum esinedes hindas Marin „Ühe Hiina” poliitika mõju rahvusvahelise kogukonna võimele reageerida võimalikule kriisile Taiwanil.

„Minu hinnangul võib see – loodetavasti nii ei lähe, kuid see on võimalik – muuta erinevate riikide rahvusvahelise reageerimise märksa keerulisemaks,” sõnas Marin.

„Nii ei tohiks olla, kuid ma räägin realistlikust vaatenurgast,” lisas ta.

Maineka mõttekoja RUSI külalisteadur Arho Havrén näeb Marini avaldustes lisaks märkimisväärset vastuolu.

„Samas ütles Marin, et demokraatiad peaksid oma väärtusi kaitsma, selle asemel et jätta endast nõrk mulje. See on vastuolus muljega, mille ta – otsekohe – loob: et me ei oleks tegelikult suutelised Taiwanile toeks olema,” lausus ta.

Marin sidus Ukraina sõja pingetega Taiwani väinas. Arho Havrén märgib siiski, et ka Lääne ühtsus Ukraina toetamisel pole olnud täiesti laitmatu.

„Tal oli igati õigus Ukraina teema arutellu tuua. Oleme suutnud Ukrainat toetada, kuid teisalt pole ka seal alati valitsenud täielik üksmeel,” lisab ta.

Lääneriigid – ja eriti Ameerika Ühendriigid – on aastakümneid tuginenud Taiwani puudutavas diplomaatias niinimetatud strateegilise ebamäärasuse poliitikale.

See tähendab, et Lääs ei ütle eelnevalt täpselt välja, kuidas ta Hiina rünnakule või survele reageeriks. Selline ebamäärasus on toiminud Pekingi suhtes heidutusvahendina.

Arho Havréni hinnangul õõnestasid Marini sõnad seda dünaamikat asjatult.

„Teatud mõttes torpedeeris Marini kommentaar Taiwani küsimuses järgitud ebamäärasuse poliitikat,” märkis ta.

Analüütik ütles, et Peking peab Lääne endiste juhtide avaldusi väga oluliseks. „Hiina omistab endistele ministritele suurt tähtsust. Pekingi vaatenurgast on tema sõnadel kaalu, ehkki nad ei pea seda Soome ametlikuks seisukohaks.”

Pekingi jaoks tähendab „Ühe Hiina” põhimõte, et Taiwan on Hiina lahutamatu osa. Soome ja teised lääneriigid tunnustavad Hiina Rahvavabariiki Hiina ainsa seadusliku valitsusena ega oma Taiwaniga ametlikke diplomaatilisi suhteid.

Samas on nad aga hoidnud Taiwaniga mitteametlikke suhteid, võtmata seisukohta Pekingi territoriaalsete nõudmiste suhtes.

Kuigi endise peaministri väljaütlemised ei muuda Soome ametlikku välispoliitilist kurssi, võivad need mõjutada Hiina hinnangut olukorrale.

„See on problemaatiline, kuna Peking avaldab pidevat survet. Kas tema öeldu viitab sellele, et ka praegused võimukandjad mõtlevad samamoodi, kuid ei saa seda välja öelda? See õõnestab „Ühe Hiina” poliitika legitiimsust ja nõrgestab ühtlasi Taiwani positsiooni,” rääkis Arho Havrén.

Arho Havrén hoiatab, et avalikud hinnangud Lääne teovõimetuse kohta saadavad Pekingile vale signaali.

„Reaalajas improviseerimine „Ühe Hiina” poliitika piirangute raames viibki Euroopa ühtsuse lagunemiseni ja Hiina on sellest teadlik,” sõnas ta. „Kui tehakse avaldusi, mis viitavad meie suutmatusele tõelises kriisis reageerida, on see Hiinale vaikivaks kinnituseks, et ta võib oma praegust kurssi jätkata.”

Eksperdi hinnangul peaks Euroopa tõmbama selged piirid enne, kui olukord võib eskaleeruda.

„Tuleb määratleda „punane joon” – ehk sanktsioonide ja vastumeetmete käivitamise piir –, millest kaugemale Hiina ei tohi minna. See ei kehti mitte ainult otsese rünnaku, vaid ka olukordade kohta, kus Hiina tegutseb samm-haaval oma mõjuvõimu laiendades ja kasutades „halli tsooni” taktikat.”

Ekspert leiab, et Euroopa ainus tõeline mõjutusvahend seisneb Hiinast sõltuvuse vähendamises. „Mida kiiremini suudab Euroopa vähendada oma sõltuvust Hiinast, seda rohkem tekib tal poliitilist manööverdamisruumi.“

Marin vastas Iltalehti päringule seoses Arho Havréni esitatud kriitikaga. Ta märgib, et ei näe oma sõnades vastuolu, millele analüütik viitas.

„Kutsun demokraatlikke riike üles näitama üles tugevamat, väärtustel põhinevat juhtimist ja astuma samme, mis on nende väärtustega kooskõlas,” vastas Marin.

Samuti käsitles Marin Havréni muret, et Soome endise peaministrina õõnestavad tema sõnad Lääne heidutusvõimet ja saadavad Pekingile ohtliku signaali.

„Tunneksin rohkem muret Lääne heidutusvõime usaldusväärsuse ja majandusliku sõltuvuse pärast kui avalduste pärast, milles kutsutakse demokraatlikke riike üles tugevamale väärtuspõhisele poliitikale ja reageerimisele,” märkis ta.

Marin selgitas ühtlasi, et rääkides realistlikust vaatenurgast, pidas ta silmas asjaolu, et „Ühe Hiina” poliitika võib reageerimist keerulisemaks muuta. „See on fakt. Muidugi ei peaks olukord selline olema.”

Milliseid konkreetseid samme peaks tema arvates Euroopa ja ülejäänud Lääs astuma seoses olukorraga Taiwanil ja Hiina kasvava survega?

„Eelkõige peame vähendama kriitilist sõltuvust kõigist autoritaarsetest riikidest ja vältima nende vigade kordamist, mida Lääs tegi Venemaa puhul,” vastas Marin.