Ukraina ametnikud, droonitootjad ja riikliku julgeoleku eksperdid valmistuvad järjekordseks äärmiselt raskeks talveks, kartes, et Venemaa rünnakud energiataristu vastu võivad kujuneda sõja seni suurimaks katsumuseks.

Juba aprillist alates on Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutanud vajadust tagada, et riigi energia- ja taristurajatised oleksid eelseisvaks kütteperioodiks täielikult töökorras ja usaldusväärselt kaitstud, vahendab CNBC.

Alles eelmisel kuul, Ukraina suve kõrghetkel, kinnitas Zelenski ametisse Ukraina uue peaministri Serhi Koretski ning sõnas, et riikliku gaasiettevõtte Naftogaz endine juht aitab kaitsta inimelusid „ja tagada, et me talve üle elaksime”.

Need avaldused tehti ajal, mil Ukraina on oma täiustatud droonivõimekuse abil püüdnud suurendada Venemaa jaoks sõja hinda ja proovile panna president Vladimir Putini otsusekindlust pärast nelja ja poolt aastat kestnud konflikti.

Venemaa väed on viimastel nädalatel suurendanud raketirünnakuid Ukraina linnadele, püüdes tõenäoliselt ära kasutada Kiievi puudust ballistiliste rakettide tõrjesüsteemidest.

Ukraina droonitootja Fire Point tegevjuht Irõna Terehh ütles, et Kiiev peab suhtuma eelseisvate kuude ohtudesse realistlikult, eriti arvestades riigi teravat puudust õhutõrjesüsteemide osas.

„Talv on muidugi tulemas ja eelmine talv oli Ukraina ning üldiselt suurte linnade jaoks väga raske. See talv ei tule kergem – ja tõenäoliselt isegi raskem,” ütles Terehh CNBC-le antud videointervjuus.

Ukraina sõltub Vene ballistiliste rakettide tõrjumisel endiselt suuresti Ameerika Patriot PAC-3 süsteemist, seda ka ajal, mil kodumaised ettevõtted nagu Fire Point pingutavad oma raketitõrjetehnoloogia hankimise nimel.

„Püüame suruda mõne aasta sisse programmi, mille arendamine võtab tavaliselt 20–30 aastat, ja seda ei saa teha kolme kuu jooksul enne talve,” ütles Terekh.

USA president Donald Trump, kes on viimasel ajal näidanud üles suuremat valmisolekut Ukrainat toetada, seadis taas kahtluse alla, kas Washington nõustub täitma üht Kiievi pakilisemat nõudmist. 30. juulil väljaandele Financial Times antud telefoniintervjuus ütles Trump, et ta pole veel otsustanud, kas lubada Ukrainal toota Patrioti õhutõrjerakette.

Viidates Venemaa väidetavale Põhja-Korea raketi kasutamisele surmavas rünnakus Radušne külale, rõhutas Ukraina president Zelenski, et õhutõrjeraketid – sealhulgas Patriot-süsteemid – on endiselt esmatähtsad.

„Loodan, et kõik meie partnerid – eeskätt Ameerika partnerid, aga ka sõbrad Euroopas – mõistavad, et inimelud sõltuvad sellest, kas nad meid aitavad,” edastas Zelenski 30. juulil sotsiaalmeedias.

Valmistudes eelseisvaks talveks, tugevdab Ukraina oma energiataristu kaitset ja kogub varusid, et tagada piisav soojus- ja elektrienergia varustus.

Samuti taotletakse lisarahastust Euroopa partneritelt – eelkõige Euroopa Liidu 90 miljardi euro suurusest finantsabipaketist – ning püütakse kokku panna talveabi paketti.

Kiievis tegutseva mõttekoja Ukraina Julgeoleku- ja Koostöökeskus juht Serhi Kuzan märkis, et osa Zelenski hiljutistest personalimuudatustest valitsuses näib olevat seotud vajadusega valmistuda karmiks talveks.

„Sisuliselt on valitsust reformitud ja elavdatud, et lähtestada institutsionaalsed protsessid ja parandada eri ametkondade vahelist koostööd,” ütles Kuzan CNBC-le saadetud e-kirjas.

„Tõepoolest, nagu president Zelenski märkis, on uuendatud valitsuskabineti peamine ülesanne tagada, et energia- ja julgeolekutaristu oleks külmadeks ilmadeks täielikult valmis,” lisas ta.

Kõik ei ole siiski veendunud, et Zelenski neljas valitsuse ümberkorraldus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi oli seotud talveks valmistumisega, kuigi Kuzan juhtis tähelepanu sellele, et Ukraina president oli juba maikuust alates rõhutanud vajadust personalimuudatuste järele, kui kavandatud meetmeid ei tõhustata ega viida ellu kiiremini.

USA endise NATO-suursaadiku Kurt Volkeri sõnul pole kahtlustki, et Putin püüab taas talve ära kasutada, et Ukraina lõplikult murda, lüües rivist välja riigi elektri- ja küttesüsteemid.

Samas märkis Volker, kes kuulub Ukraina suurima eraenergiaettevõtte DTEK nõuandvasse kogusse, et Kiiev on Venemaa ballistiliste rakettide rünnakutega toimetulekuks paremas seisus kui eelmisel talvel.

„Putin liigub pikaajaliselt lüüasaamise suunas. Ta ei suuda korvata lahinguväljal kantud kaotusi. Ukraina hävitab nafta rafineerimis- ja ekspordivõimekust, mis vähendab Kremli eelarve tulusid,” ütles Volker CNBC-le saadetud e-kirjas.

„Putin võitleb seni, kuni suudab, ilma et seaks ohtu Venemaa riigi püsimise, kuid tema võimalused seda jätkata muutuvad üha piiratumaks. Usun, et ta jätkab tegevust läbi talve – uskudes, et see annab Venemaale eelise –, kuid kevadeks põrkub Putin oma agressioonisõjas tõenäoliselt tõsistele piirangutele ja peab nõustuma relvarahuga,” lisas ta.

Analüütikud on nimetanud Ukraina hiljutist strateegiat võtta sihikule olulised logistikakeskused – nagu näiteks Amazoni-laadne jaemüügihiid Wildberries – katseks suurendada Venemaa ettevõtete jaoks sõja hinda, lootes sundida Putinit läbirääkimiste laua taha.

Fire Pointi tegevjuht märkis, et Ukraina sõltub jätkuvalt oma Lääne liitlaste toest, et pidada vastu järjekordsele oodatavale talvisele rünnakule oma energiataristu vastu.

„Näeme, et maailm eelistab aidata võitjaid – ja mitte halastusest, sest halastustunne on üürike ning seejärel tuleb hinnata, kas panus on seda väärt,” ütles Terekh.

„Ükskõik kui küüniliselt see ka ei kõlaks, just nii ma ukrainlasena olukorda näen. Psühholoogilises mõttes me kindlasti enam ohvri rollis ei ole, kuid vajame siiski toetust ega suuda üksi võidelda,” lisas ta.