Nii nagu käis USA luure keskagentuuri juht 2021. aasta lõpus nö viimasel tunnil Ukraina pärast rääkimas, käis sama agentuuri juht nüüd ilmselt sama tegemas Balti riikide pärast. Seda küll avalikult välja ei öelda, aga märgid viitavad sellele.
Kahe asjaga kursis oleva isiku sõnul hoiatas CIA direktor John Ratcliffe sel nädalal Moskvas Vene ametnikke, et nad ei eskaleeriks konflikti USA NATO liitlastega – eelkõige Eesti, Läti ja Leeduga – vastusena Moskva takerdunud sissetungile Ukrainasse, vahendab Politico.
Ühe nimetatud isiku ja visiidist teadliku Briti ametniku sõnul kasutas USA luurejuht teisipäeval toimunud haruldast ja eelnevalt avalikustamata visiiti Venemaa pealinna ka selleks, et nõuda Venemaalt Iraanile antava sõjalise ja majandusliku toetuse vähendamist.
Uudis Ratcliffe’i Venemaa-visiidist – mida USA valitsus ametlikult alles eilse kolmapäeva, 26. augusti hommikul kinnitas – tekitas Washingtonis ja Euroopas elavat spekuleerimist, kuna tegemist oli esimese teadaoleva CIA direktori visiidiga Venemaa pealinna president Donald Trumpi ametiajal.
2021. aasta lõpus hoiatas tollase presidendi Joe Bideni luurejuht Bill Burns Venemaa presidenti Vladimir Putinit Ukraina ründamise eest. Kolm kuud hiljem ületasid Vene väed piiri.
Ratcliffe’i visiit toimus ajal, mil Venemaa ja Ukraina on vahetanud üha intensiivsemaid drooni- ja raketirünnakuid, mis ulatuvad kaugel kaugemale lahingutegevuse rindejoontest. Samuti on Venemaa viimastel nädalatel ähvardanud Ukrainat toetavaid NATO riike, tekitades hirmu, et Moskva võib rakendada uusi agressiivseid hübriidsõja meetmeid või piiratud sõjalisi samme NATO liitlaste, sealhulgas Ühendkuningriigi vastu.
Tema kohtumise eesmärk oli eelkõige hoiatada Venemaad mis tahes eskaleerivate sammude eest Balti riikide suhtes, ütles esimene asjaga kursis olev isik.
Wall Street Journal teatas kolmapäeval, et Ratcliffe hoiatas visiidi käigus NATO riikide ründamise eest, kuid täpsemaid üksikasju ei avaldanud.
Eile hommikul antud raadiointervjuus lükkas Trump ümber spekulatsioonid, nagu oleks Ratcliffe sõitnud Venemaale eesmärgiga veenda Putinit mitte proovile panema NATO otsusekindlust ega ründama Ühendkuningriiki, mis lubas sel nädalal oma toetust Ukrainale veelgi suurendada. Trump nimetas visiiti „poolrutiinseks”, kuid tunnistas, et selle eesmärk oli sõda lõpetada. „Mulle ei meeldi inimestele pettumust valmistada. Me tahaksime näha sõja lõppu Ukrainas,” ütles ta.
NATO lepingu kohaselt loetakse relvastatud rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Venemaa on aga aastaid kasutanud mitmesuguseid meetodeid, mis jäävad allapoole sõjategevuse läve – sealhulgas sabotaaži ja küberrünnakuid –, et õõnestada USA liitlaste positsioone Euroopas, ilma et see kutsuks esile ulatuslikumat vastulööki.
Avalikult kättesaadavate lennujälgimisandmete kohaselt tõusis C-17 tüüpi sõjalennuk, millega Ratcliffe Moskvasse lendas, õhku Lätist. Eesti ja Leedu saatkonna esindajad keeldusid kommentaare andmast. Läti saatkonna esindajad ei vastanud kommentaaripalvele.
Esmaspäeval ähvardas rahandusminister Scott Bessent oluliselt laiendada sanktsioone riikide suhtes, mis keelduvad Iraaniga majandussidemeid katkestamast. Ratcliffe tõstatas selle teema ka vestlustes Venemaa ametnikega, nagu kinnitasid nii asjaga kursis olev isik kui ka Briti ametnik. Briti ametniku sõnul andis Ratcliffe mõista, et Moskva peaks lõpetama relvade ja kaitsetehnoloogia jagamise Iraaniga, ning soovitas Venemaal hoiduda „ülereageerimisest” juhul, kui sanktsioonid seda riiki mõjutavad. Venemaa on väidetavalt tarninud Iraanile materjale drooniarsenali tugevdamiseks ning võib aidata Teheranil täpselt rünnata USA objekte Lähis-Idas.
Alates oma esimesest ametiajast on Trump korduvalt sattunud vastuollu USA luurekogukonnaga Venemaad puudutavates küsimustes, näides kohati kordavat Kremli seisukohti NATO kohta või andes Putinile hinnanguid, mis on optimistlikumad kui tema enda luureagentuuride omad.
Samas on Trumpi suhtumine Putinisse mõnevõrra jahenenud, kuna viimasel ei ole õnnestunud sõda lõpetada. Ratcliffe’i peetakse aga üldiselt Venemaa suhtes karmi joone pooldajaks.
Moskva-visiit on järjekordne näide sellest, kuidas Trump on pöördunud oma CIA direktori poole, et saada abi pingeliste diplomaatiliste läbirääkimiste pidamisel USA peamise vastasega. Ratcliffe käis tänavu mais salaja ka Kuubal, hoiatades sealset kommunistlikku režiimi vajadusest viia läbi põhimõttelisi reforme, vastasel juhul ähvardab riiki USA survekampaania.
Kuigi USA rahvasaadikud ei olnud sellest visiidist suures osas teadlikud, ütles senaator James Lankford (vabariiklane Oklahomast) teisipäeval, et tervitab seda algatust. „Olukord ei parane, kui me ei räägi,” ütles Lankford väljaandele Politico vahetult pärast visiiti Ukrainasse. „Praegu ei tundu Venemaa olevat keskendunud millegi lahendamisele. Kuid me peame suutma välja selgitada, milline on nende lõppeesmärk.”
