Venemaa pöördus bensiini tarnimiseks India poole, kuna korduvad Ukraina droonirünnakud häirivad riigi rafineerimisvõimsust ja süvendavad siseriiklikku kütusepuudust, mis tähistab ebatavalist pöördumist riigi jaoks, mis on traditsiooniliselt eksportinud rafineeritud naftatooteid.
Kpleri andmete kohaselt on see esimene kord, kui Moskva importis Indiast mootorikütust, kusjuures kütuse Venemaale toimetamiseks vajalik pikk teekond rõhutab tarnekriisi tõsidust. Esimene saadetis saabus 5. augustil ja Kpleri andmete kohaselt võib teel olla veel lasti, vahendab Bloomberg.
India rafineerimistehas Nayara Energy Ltd., mida toetab Venemaa naftagigant Rosneft PJSC, on ilmunud bensiini allikana. Kütust transporditakse Venemaaga seotud tankerite ahela kaudu, kus laevalt laevale ülekanded toimuvad Egiptuse ranniku lähedal enne, kui lastid jätkavad teekonda Venemaa poole.
„India barrelite ilmumine on eriti tähelepanuväärne,” ütles Kpleri juhtivanalüütik Sumit Ritolia. Need kaubaveod koos jätkuva impordiga Valgevenest ja teistelt naaberturgudelt toovad esile praeguse siseriikliku bensiini tasakaalustamatuse tõsiduse ja selle, kuidas rafineerimistehaste tegevuse vähenemine kujundab ümber Venemaa traditsioonilisi kütusekaubanduse vooge.
See areng toimub ajal, mil Venemaal on raskusi siseriiklike kütusevarude säilitamisega pärast Ukraina jätkuvat kampaaniat, mis on suunatud riigi naftataristu vastu. Moskva on traditsiooniliselt olnud rahvusvahelistele turgudele rafineeritud kütuste peamine tarnija, kuid on kehtestanud bensiini ja diislikütuse ekspordile piirangud, et seada esikohale kodumaised tarbijad.
Ülemaailmne energiaturg tegeleb kahe suure konflikti tagajärgedega, kuna Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa rafineerimistehastele, samal ajal kui Ameerika Ühendriigid ja Iraan on Lähis-Idas endiselt vastasseisus. Need häired on pingestanud kütuseturge ja suurendanud survet riikidele tarnete kindlustamiseks.
Pärast viimast rünnakutelainet on Venemaa naftatöötlemissektoris toimunud töötlemismahtude märkimisväärne langus. EA Analyticsi hinnangul oli riigi toornafta töötlemise maht juulis keskmiselt umbes 3,6 miljonit barrelit päevas, mis jääb hooajalisest normist ligikaudu kolmandiku võrra allapoole.
Sellest ajast peale on Ukraina oma rünnakutegevust hoogustanud. Eelmisel nädalal võeti sihikule viis Venemaa naftatöötlemisrajatist ning sel nädalal järgnesid rünnakud vähemalt kahele rajatisele veel, mis piirab veelgi Moskva võimekust toota bensiini ja muid naftatöötlemisprodukte.
Puudujääk on sundinud Venemaad vaatama kaugemale oma traditsioonilistest siseriiklikest ja piirkondlikest tarnevõrgustikest. Lisaks Indiale on Moskva suurendanud importi Valgevenest ja teistelt naaberturgudelt, püüdes kompenseerida kaotatud rafineerimisvõimsust.
Valgevenest on saanud oluline tarnija, kusjuures bensiini ja diislikütuse tarned Venemaale on viimastel kuudel järsult kasvanud. Venemaa on otsinud ka teisi rahvusvahelisi allikaid, püüdes täita siseriiklike tarnete lünki suvise reisimise ja põllumajanduse tipphooajal.
Kasvav sõltuvus impordist on eriti tähelepanuväärne, kuna Venemaa on ajalooliselt olnud oluline rafineeritud naftatoodete eksportija. Vajadus tuua bensiini Indiast, hoolimata märkimisväärsest vahemaast ja logistilisest keerukusest, rõhutab Ukraina rünnakute tekitatud survet riigi energiainfrastruktuurile.
Olukord rõhutab ka India ja Venemaa energiasuhete muutuvat dünaamikat. Indiast on saanud üks suurimaid Venemaa toornafta ostjaid, samas kui Venemaa ettevõtted pöörduvad nüüd India rafineerimisvõimsuse poole, et aidata rahuldada Moskva siseriiklikke kütusevajadusi.
Venemaa jaoks on esmane väljakutse taastada rafineerimistehaste töö, kaitsta energiainfrastruktuuri edasiste rünnakute eest ja tagada piisav kütusevaru kodumaal. Jätkuvad löögid võivad hoida kodumaiseid bensiiniturge surve all ja sundida Moskvat üha enam impordile toetuma, kuni kahjustatud rafineerimisvõimsus taas tööle pannakse.
