Täna neljapäeval 16. juulil levisid Vene meedias mitmed artiklid, milles väideti, et Venemaa julgeolekuteenistus FSB on paljastanud plaanid õhkida Krimmi poolsaarele viiv sild.

Artiklites rõhutati – isegi pealkirjades –, et kavandatud terrorirünnakud pidid toimuma „Soome lõhkeaine” abil. Samuti märgiti korduvalt, et tegemist oli „äärmiselt võimsa Soomes toodetud plastlõhkeainega”.

Üks Krimmi uudistele keskenduv veebileht viitas koguni otsesõnu sellele, et kavandatud terrorirünnakute „jälg” viib Soome.

Teadaolevalt kasutati terrorirünnaku ettevalmistamisel kaht sõidukit, millest üks oli väikebuss Mercedes-Benz Sprinter. Väidetavalt oli väikebussi sisemus täielikult lõhkeainega vooderdatud.

Väljaande Komsomolskaja Pravda teatel oli tegemist Soomes toodetud haruldase plastlõhkeainega. Vene meedia andmetel sobib kõnealune lõhkeaine terase ja betooni purustamiseks.

Vene meedia andmetel oli teine ​​sõiduk, millega plaaniti sõita Krimmi sillale, hübriidauto Chevrolet Volt.

Väidetavalt olid terrorirünnakut kavandanud „Ukraina natsid” paigutanud auto akusse Soome päritolu lõhkeainet, mistõttu sõiduk ei käivitunud. Seetõttu plaaniti Chevrolet Volt toimetada Krimmi sillale puksiirautoga.

Vene meedia andmetel toodi Soome lõhkeaine riiki Rumeenia kaudu.

Millegipärast omistati aga artiklites avaldatud fotod väidetavalt lõhkeainet täis laaditud sõidukitest Valgevene tollile. Rumeenial ja Valgevenel ei ole ühist piiri – samuti puudub ühine piir Rumeenial ja Venemaal –, mistõttu jääb ebaselgeks, milline oli lõhkeaine tegelik teekond ja millisesse riiki see Rumeeniast viidi.

Artiklite kohaselt tundsid Rumeenia piirivalvurid huvi väikebussi polstri vastu ja torkisid seda noaga. Väidetavalt jõudsid Rumeenia ametivõimud siiski järeldusele, et tegemist on vaid tiheda heliisolatsiooniga, ning lubasid seejärel sõidukil edasi liikuda.

Samuti jääb ebaselgeks, millal üritati toime panna kahte väidetavat terrorirünnakut, mille eesmärk oli Krimmi silla hävitamine.

Samades artiklites väidetakse ka, et FSB paljastatud terroristid toimetasid lõhkeaine Venemaale lennuki tüüpi droonide abil.

Artiklite sõnastus varieerub ja üksikasju esitatakse ebamääraselt, mistõttu jäävad sündmuste täpne käik ja ajakava ebaselgeks.

Mõned artiklid jätavad mulje, nagu oleks väidetav Soome päritolu lõhkeaine toimetatud Venemaale drooniga, enne kui see autodesse peideti.

Venemaa artiklites väidetakse ka, et sama „Soome lõhkeaine” jälgi leiti Monacos toimunud pommiplahvatuskatsest, mille sihtmärgiks oli Ukraina päritolu ärimees Vadõm Jermolajev.

Venemaa artiklite kohaselt oli äsja paljastatud terroriplaanide niiditõmbajaks „Ukraina nats” Vitali Žõkovõtš, kellele on Ukrainas esitatud süüdistus Anastassia Berezovskaja mõrvas. Berezovskajat kahtlustatakse selles, et just tema paigaldas juuni lõpus pommi Jermolajevite perekonna kodu juurde Monacos.