Ukraina on muutnud oma Venemaa energiasektori vastu suunatud kaugmaadroonide rünnakute strateegiat: laiaulatuslike rünnakute asemel naftatöötlemistehastele keskendutakse nüüd sihipärasematele löökidele kriitiliste komponentide pihta, mida on raske asendada.

Ukraina sõjalised planeerijad, droonioperaatorid ja energeetikaspetsialistid väidavad, et Kiievi eesmärk ei ole enam lihtsalt tekitada tehastes tulekahjusid või hävitada mahuteid, vaid hoida tehased pikemalt tööst väljas ja muuta iga rünnak Moskva jaoks kulukamaks.

Üks Ukraina kaugmaarünnakute üksuse liige ütles väljaandele Financial Times, et strateegia on hoolikalt „sihipärane ja koordineeritud”.

President Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalavahetusel, et on andnud korralduse Ukraina vastsele ülemjuhatajale ja kaitseministri kohusetäitjale laiendada riigi kaugmaarünnakute kampaaniat.

Ametisse astuv kaitseminister Jevhen Hmara ütles, et on koos uue väejuhi Mõhhailo Drapatõiga töötanud välja plaanid „viia sõda võimalikult suures ulatuses agressorriigi territooriumile”.

„Ukraina jätkab Venemaa survestamist nii šoki kui ka tehnoloogiliste vahenditega,” sõnas Hmara. „Peame laiendama seda, mis juba toimib,” lisas ta, viidates konkreetselt Ukraina kaugmaarünnakutele.

Kaugmaa-droonirünnakute operaatorid ütlesid, et sihtmärkide valikul lähtutakse ametnike tehtud põhjalikust tehnilisest analüüsist. Arvesse võetakse logistikat, lennutrajektoore ja laiemaid operatiivseid prioriteete.

Nende sõnul saavad drooniüksused enne missioone energiavaldkonna inseneridelt ja tööstusekspertidelt ülevaate sellest, millised komponendid on rafineerimistehase tööks hädavajalikud ja milliste asendamine võtaks kõige kauem aega.

Insenerid ja eksperdid annavad drooniüksustele juhiseid, milliseid objekte rünnata. „Siinseid torujuhtmeid või seda korstnat, tabada konkreetsesse kohta, või seadmete ühenduskohta, või sellesse kasti ja nii edasi,” kirjeldas üks droonioperaator.

Ta lisas, et mõne operatsiooni käigus rünnatakse endiselt suuri naftahoidlaid, kus kasutatakse kildtoimega lõhkemoona.

Venemaa ja Ukraina pärisid sarnased Nõukogude ajal kavandatud energiasüsteemid, mis annab Ukraina inseneridele põhjaliku ülevaate paljudest Venemaa rajatiste tööstusprotsessidest, seadmete paigutusest ja tööga seotud haavatavustest.

„Kahjuks õpime me venelastelt,” ütles endine kaitseminister ja Kiievis asuva julgeolekuvaldkonna mõttekoja Centre for Defence Strategies juht Andri Zagorodnjuk.

„Nad teevad meiega siin täpselt sedasama,” lisas ta, viidates Venemaa raketi- ja droonirünnakutele Ukraina energeetika-, sõjalise ja tsiviiltaristu vastu.

Missioonid kavandatakse mitme eesmärgi ja alternatiivse tegevusplaaniga. Kui operaatorid ei pääse õhutõrje või navigatsiooniprobleemide tõttu esmase sihtmärgini, on neil käsk suunduda rünnaku katkestamise asemel eelnevalt valitud teise- või kolmandajärguliste sihtmärkide poole.

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi ütles, et rünnakud naftatöötlemistehastele on osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on hävitada Venemaa sõjategevust toetavad võrgustikud – alates sõjaväge rahastavast naftaekspordist kuni rindel olevaid vägesid varustavate logistikateedeni.

„Eesmärk on selge: 1) hävitada allikad, mis rahastavad Putini sõda [naftakaubandus], ja 2) [hävitada] sõjalis-tööstuslik kompleks, mis varustab okupatsiooniarmeed relvadega,” sõnas ta.

Strateegia peegeldab seda, mida sõjalised planeerijad nimetavad „süsteemseks sõjapidamiseks” – Venemaa energiataristu käsitlemist omavahel seotud võrgustikuna, mitte üksikute sihtmärkide kogumina.

„Me käsitleme Venemaad kui süsteemi,” ütles Zagorodnjuk. „Selle süsteemi mõistmine võimaldab tuvastada kriitilised osad, mille mõjutamisel on tagajärjed märksa ulatuslikumad.”

Kaardistades sõltuvusi naftatöötlemistehaste, alajaamade ja ülekandesüsteemide vahel, tuvastavad Ukraina planeerijad sõlmpunkte, kus suhteliselt väike lõhkepea võib põhjustada häireid, mis ulatuvad kaugele väljapoole esialgset plahvatuspiirkonda.

Drooniüksused on samuti hakanud korduvalt ründama samu kriitilisi seadmeid enne remonditööde lõpetamist, takistades nii rajatistel tegevust taastamast, seda kinnitavad nii droonioperaatorid kui ka analüüs satelliidipiltidest.

Ukraina ametnike sõnul on USA ja Prantsusmaa edastatud luureandmed aidanud kaardistada Venemaa õhutõrjesüsteemide paiknemist ja tuvastada marsruute, mis võimaldavad droonidel neist mööda hiilida ning jõuda sihtmärkideni sügaval Venemaa territooriumil.

Brovdi sõnul sõltus kampaania ka Venemaa õhutõrje-, radari- ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide „süstemaatilisest hävitamisest”, et luua droonidele koridore tungimiseks sügavale Venemaale.

Sealt edasi muutus sihtmärkide valimine tema sõnul „puhtaks matemaatikaks”: arvesse võeti tootmismahte, siseriiklikku tarbimist, ekspordivooge ja tarnepunkte.

Ta lisas, et nüüd on löögiulatuses nii Venemaa Euroopa-osa kui ka Ukraina okupeeritud alad. „Kaheksakümmend miljonit inimest – ligikaudu kaks kolmandikku Venemaa elanikkonnast – elab riigi Euroopa-osas, löögiulatuses, mida ei peeta enam ega hakata ka edaspidi pidama Venemaa turvaliseks tagalaks,” ütles ta.

Ametnike sõnul on USA ja Prantsusmaa luureteenistused samuti parandanud sihtmärkide valikut, aidates Zagorodnjuki väitel Ukraina kauglööke sooritavatel drooniüksustel „õppida, kuhu lüüa”.

Ta ütles, et Ukraina planeerijad on koostanud üksikasjaliku kaardi Venemaa energiasüsteemist, mis võimaldab neil tuvastada kriitilisi sõlmi – mille rivist välja viimine võib seisata suure osa süsteemist – ning võtta sihikule seadmeid, mida on kõige raskem asendada.

Rünnakute sagenemine on suurendanud survet Venemaa süsteemidele. „Me ründame kriitilisi sõlmi ikka ja jälle – kas enne nende taastamist või vahetult pärast seda,” sõnas Zagorodnjuk. „Varem oli see suur probleem: me ründasime midagi ja see ehitati hiljem uuesti üles.”

Brovdi ütles, et tema drooniüksused ei kavatse hoogu maha võtta: „Rünnakute eskaleerimine, mis viib vaenlase kütuse- ja energiasektori ning sõjalis-tööstusliku kompleksi täieliku hävitamiseni, on vältimatu.”