Ukrainal lubatakse kasutada EL-i kaitseotstarbelise laenu vahendeid Hiina droonikomponentide ostmiseks. See toob esile Euroopa sõltuvuse Pekingist kriitilise tähtsusega osade osas ajal, mil Euroopa püüab üles ehitada oma kaitsetööstust.
Otsusega kursis olevate allikate sõnul on Kiiev saanud loa kasutada osa 6 miljardi euro suurusest laenuosast Hiinast droonikomponentide ostmiseks. Need vahendid on esimene eraldis laiemast Ukraina toetuslaenust, mille raames on kaitseotstarbelisteks hangeteks ette nähtud 60 miljardit eurot, vahendab Financial Times.
Otsus rõhutab lünki EL-i kodumaises kaitsetootmises, hoolimata püüdlustest tugevdada Euroopa tööstusbaasi, sidudes Ukrainale antava abi Euroopas toimuvate hangetega.
Samuti toob see erandlik luba selgelt esile Hiina rolli mõlema poole varustamises enam kui neli aastat kestnud konfliktis. Kuigi EL on süüdistanud Pekingit kui Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi peamist varustajat „Venemaa Ukraina-vastase sõja peamise võimaldajana”, tunnistab liit, et ka Kiievi relvatööstus sõltub Hiina komponentidest.
Ukraina ise on Venemaa pommitamise tingimustes üles ehitanud ühe Euroopa uuenduslikuma kaitsetööstuse. Riigi kodumaised tootjad on mitmes valdkonnas edestanud traditsioonilisi Euroopa relvatootjaid, samal ajal kui tarnijad üle kogu Euroopa näevad vaeva Kiievi vajaduste rahuldamisega.
Siiski ületab droonide – millest on saanud lahinguväljal domineeriv relv – tarbimine endiselt nii Ukraina enda kui ka tema liitlaste suutlikkust toota teatud komponente nende mehitamata õhusõidukite jaoks.
Ukraina ametnike sõnul põhjustavad droonid praegu umbes 80 protsenti Venemaa kaotustest lahinguväljal.
EL-i laenu tingimuste kohaselt peavad ühenduse vahenditest ostetavad kaitsetooted pärinema suures osas ühisturult, Ukrainast või heakskiidetud partnerriikidest nagu Kanada.
Teised liitlased võivad samuti kvalifitseeruda, kui nad sõlmivad EL-iga julgeolekupartnerluse, panustavad vastavasse skeemi ja pakuvad Ukrainale märkimisväärset toetust. Ühendkuningriik liitus skeemiga esmaspäeval.
Nende heakskiidetud kategooriate väliste tarnijate puhul ei tohi teistest riikidest pärit komponendid moodustada rohkem kui 35 protsenti lepingust. Määruse kohaselt ei tohi relvaostud olla vastuolus EL-i julgeoleku- ja kaitsehuvidega.
Reeglites on siiski ka erand. Kui sarnaseid tooteid ei ole võimalik piisavalt kiiresti või Ukraina vajadustele vastavas koguses hankida abikõlblikest riikidest, võib Kiiev taotleda Brüsselilt luba nende ostmiseks mujalt.
Ukraina taotles ja sai erandi esimese, droonide hankimiseks mõeldud 5,9 miljardi euro suuruse kaitseotstarbelise osamakse jaoks. See võimaldas Kiievil osta teatud Hiina komponente, mida Euroopas ei ole piisavalt saadaval, märkisid asjaga kursis olevad isikud.

