Ukraina hävitas ühe öö jooksul 19 Vene tankerit – kokku on neid juba 136

eestinen

Ukraina ründas ööl vastu tänast kolmapäeva, 15. juulit veel 19 Vene tankerit, hoogustades sellega sõda Putini niinimetatud varilaevastiku vastu.

Viimase kümne päeva jooksul on Aasovi meres hävitatud hulganisti Vene kütuseveolaevu.

See taktika muutus tuli Vene vägedele ootamatuna: 19 tabamust saanud aluse hulgas oli 17 naftatankerit ja kaks gaasitankerit, mis hävitati meredroonide abil, vahendab Daily Mail.

Viimased rünnakud toimusid ajal, mil tähistati Ukraina riikluse päeva – sellega austati riigi enam kui tuhandeaastast riiklustraditsiooni ja lükati ümber Putini väited, nagu oleks Ukraina osa Venemaast.

See tähendab, et alates eelmise nädala algusest on ukrainlased tabanud kokku kuni 136 alust, tekitades sellega tohutut kahju Putini võimele varustada annekteeritud turismipiirkonda Krimmi.

Varem Aasovi meres tabamuse saanud tankerit nähti põlemas ning kahjustusi tuvastati ka kuivlastilaeval Chelsea-6.

Päev varem hävitas Ukraina Mustal merel Vene piirivalve patrull-laeva Izumrud, mille pikkus on ligi 62 meetrit.

Putini väed vastasid oma laevastiku häbiväärsele laastamisele ulatuslike rünnakutega Ukraina sadamarajatiste vastu.

Ukraina sadamalinnas Odessas hukkus raketi- ja droonirünnakutes vähemalt kolm inimest.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et on võtnud sihikule Odessa ja Tšornomorski sadamad, tabades kütusemahuteid ja droonide tootmisrajatisi.

„Lisaks tabati nelja merealust, mis vedasid lasti Ukraina relvajõududele,” teatas ministeerium

Odessa oblastis asuvas Pivdennõi sadamas lõõmas Venemaa rünnaku tagajärjel suur tulekahju.

Ukraina teatas, et Venemaa tabas kahte Tansaania ja Libeeria lipu all sõitvat tsiviillaeva, hukkus üks kapten.

Tabamuse sai Marshalli Saarte lipu all sõitev laev, hukkus kaks inimest.

Venemaa allikate teatel tabati Mõkolaivi oblastis Dnipro-Bugi sadamas kahte kuivlastilaeva.

See kõik toimub ajal, mil Leedul on luureandmeid Venemaa plaanitavate rünnakute kohta infrastruktuurile, ettevaatusabinõuna karmistatakse turvameetmeid energia- ja transpordirajatiste ümbruses, ütles president Gitanas Nausėda täna kolmapäeval avaldatud intervjuus.

Nausėda ütles uudisteagentuurile BNS antud intervjuus, et tal pole teavet rünnakute toimumisaja ega -koha kohta, samuti ei väitnud ta, et sihtmärgiks on tema riik.

„Meieni jõuavad sellised signaalid meie (luure)teenistustelt. Need ei määra täpselt kindlaks kohta ega aega… kuna vastane pole planeerimisega veel lõpule jõudnud ning meie teame vaid plaanist või eesmärgist,” sõnas ta.

„Need võivad olla mitmesugused meetmed, mille eesmärk on kriitilist infrastruktuuri füüsiliselt kahjustada… Kõik, mis peatab nende rajatiste töö,” lisas ta.

Leedu – NATO liikmesriik, millel on maismaapiir Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja Moskva liitlase Valgevenega – on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal oma kaitsekulutusi kolmekordistanud.

Naaberriik Poola teatas kuu alguses, et lääneriikide luureteenistused tunnevad muret Venemaa rünnakute ohu pärast Poola ja Balti riikide territooriumile.

Moskva on järjepidevalt tagasi lükanud süüdistused, nagu kavandaks või viiks ta läbi sabotaaži ja muid rünnakuid väljaspool Ukrainat asuvate riikide vastu, väites, et sellised teated on osa Venemaa-vastasest propagandakampaaniast.