Ühe päevaga sisenes Hispaaniasse 20 000 migranti – nad tungisid hispaanlaste kodudesse

eestinen

Tuhanded migrandid, kes tungisid Hispaania enklaavi Aafrikas, võivad saada kaitset riigi ülemkohtu loodud uue õigusliku lünga kaudu.

Ametnike hinnangul õnnestus eile neljapäeval 30. juulil 20 000 migrandil ületada Maroko ja Hispaaniale kuuluva Ceuta vaheline pikk piiriaed, vahendab Daily Mail.

Suur hulk peamiselt Marokost ja Alžeeriast pärit inimesi ujus esmalt Maroko poolel kaugele merre, seejärel aga ujus Hispaania poolele ja tormas sealt edasi.

Paljud tähistasid sündmust ja mõned hüüdsid: „Elagu Hispaania!”

Šokeerival kombel nähti migrante saabudes hilisel kellaajal erinevates kohtades üle linna kodudesse tungimas, kohalik meedia teatas juhtumist, kus imikuga Maroko paar kasutas redelit, et ronida esimese korruse aknani, see purustada ja sisse ronida.

Massiline sissevool algas neljapäeva pärastlõunal ja jätkus südaööni, seda ka pärast seda, kui Hispaania sõjaväeüksused olid mandrilt enklaavi toodud.

Isegi pärast piiri sulgemist, mis järgnes inimeste suurele pealetungile, nähti piiril – Maroko linnas Fnideqis – sadu inimesi.

Politseiametnike ametiühingud märkisid pärast migrantide sissevoolu, et julgustust andis neile kuu alguses langetatud riigi ülemkohtu otsus, mis tekitas niinimetatud tõmbeteguri, ajendades neid massiliselt piiri ületama.

Mõjukas kohtuorgan otsustas, et migrante, kes peetakse kinni merel teel Ceutasse või Melillasse – teise Hispaania enklaavi, mis asub kaugemal piki Maroko rannikut –, ei tohi enklaavide eripärase piirilt tagasisaatmise korra alusel viivitamatult tagasi saata.

Otsus sätestas, et meritsi saabunud migrante ei saa koheselt ja nõuetekohase menetluseta üle piiri tagasi saata, erinevalt neist, kes ületavad Hispaania piiri maismaad mööda – näiteks füüsiliselt üle piiriaia ronides.

Politseiühingute sõnul lõi see ülemkohtu otsus migrantidele „tõmbeteguri”.

Ühendatud Politseiühing teatas, et sisserändajate arvu suurenemine toimus „pärast seda, kui ülemkohus lükkas tagasi piiril keeldumised, mis raskendas väljasaatmisi”.

Lisati: „Nõuame, et valitsus tugevdaks viivitamatult riikliku politsei ja tsiviilkaardi personali Maroko piiril.”

Mõned aktivistid, sealhulgas Ida-Maroko Inimõiguste Assotsiatsiooni president Omar Naji väljendasid kahtlust, et sisserändajate arvu suurenemise taga oli ülemkohtu otsus.

Tema sõnul ei olnud enamik marokolasi sellistest õiguslikest otsustest teadlikud.

Saabumisel suundusid migrandid, kellest enamik koosnesid Marokost ja Alžeeriast pärit inimestest, umbes 84 000 elanikuga linna.

Vastuseks sellele tulid vihased Hispaania kodanikud tänavatele, et sissetungijaid tagasi tõrjuda, paljud neist lehvitasid Hispaania lippe ja karjusid sissetungijate peale.

Samal ajal kui rühm migrante põgenes, kostis taustal valju politseisireeni.

Hirmutavad kaadrid näitasid hulgaliselt inimesi, kes hilisel öötunnil näisid tungivat elumajadesse üle kogu linna.

Ühes videolõigus oli näha meest redelil, kes lõi mingi esemega esimese korruse akent.

Teises videolõigus tormasid kümned inimesed ühest uksest sisse, samal ajal kui filmija rõdul küürutas.

Kuuldi meest teravalt vilistamas – ilmselt andis ta teistele märku, et seal on võimalik puhata.

Kui mõnedel õnnestus sisse pääseda, tormas avatud ukse poole veel hulgaliselt migrante, kes otsisid meeleheitlikult puhkekohta.

Pärast seda, kui linn ujutati migrantidega üle, otsustasid paljud kohalikud kauplused varem uksed sulgeda.

Ceuta kesklinnas naisterõivaste poodi pidav Enrique Serrano ütles Reutersile, et ettevõtjad organiseerivad endi kaitseks ühistegevust, kuna leiavad, et politsei ressursid ei ole piisavad.

„Ma ei ava täna pärastlõunal, sest olukord on äärmiselt pingeline… Kõigepealt pean kaitsma oma äri ja perekonda,” ütles ta, lisades, et kui tara pärast südaööd läbiti, tormas sadu migrante sellest mõne minuti jooksul läbi.

Juba enne neljapäevast inimeste massilist sissevoolu teatasid kohalikud ametnikud, et viimastel päevadel on ligikaudu 1500 migranti suutnud meritsi Ceutasse pääseda.

Territooriumi juht Juan Jesus Vivas ütles: „Vastuvõtukeskused on ülerahvastatud – seal pole enam kellelegi ruumi ja eilsete andmete kohaselt saabub päevas üle 200 inimese.”

Ta lisas, et saatjata alaealistele mõeldud keskused töötasid 2400-protsendilise koormusega.

Vivas juhtis tähelepanu ka piiriületustega kaasnevale inimohvrite arvule, märkides, et viimastel kuudel on merest leitud 60 surnukeha, ning väitis, et rangem kontroll rände üle aitaks edasisi surmajuhtumeid ära hoida.

Hispaania siseministeerium, mis jälgib ebaseaduslikku rännet, ei soovinud kinnitada viimastel päevadel Ceutasse jõudnud migrantide arvu, kuid teatas, et avaldab järgmise rändealase aruande 3. augustil.

Ministeeriumi andmetel oli 15. juuliks – ehk ammu enne viimast suurt sissevoolu – aasta algusest saadik Ceutasse maismaad või merd pidi saabunud ligi 3000 migranti.

Vivas kuulutas välja täieliku humanitaar- ja sotsiaalkriisi, kuna viimastel kuudel on kaldale uhutud vähemalt 60 surnud migranti ja laagrid on täielikult ülekoormatud. Hispaania valitsus teatas, et ainuüksi neljapäeval hukkus Ceutasse püüeldes 18 inimest.

Ceuta ametnikud palusid tungivalt Madridis asuval keskvalitsusel kuulutada välja riiklik eriolukord, kuid see lükati tagasi.

Keskvalitsuse ametnikud väitsid, et rändekriisid ei ole piisav põhjus riikliku eriolukorra väljakuulutamiseks, kuid lubasid lisavahendeid pärast seda, kui politseiametiühingud olid juhtinud tähelepanu personali ja varustuse puudusele Ceutas.

Kohalike võimude palvel saatis Madrid kriisi lahendamisele appi sõjaväe.

Valitsus lisas, et enklaavi tavajõudude tugevdamiseks on Hispaania mandriosast saabunud 200 eriettevalmistusega politseinikku ja 60 sõjaväelast.

Kui ametlikud hinnangud ebaseaduslikult riiki sisenenud inimeste arvu kohta kinnitust leiavad, kujuneb sellest juhtumist Hispaania ajaloo suurim ebaseaduslik sisseränne.

Inimeste massiline saabumine on juba hakanud mõjutama Hispaania suhteid naaberriikidega.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni teatas sotsiaalmeedias, et kavatseb taotleda Hispaaniaga seotud Schengeni ala toimimise peatamist.

Ta kirjutas: „Ceutast saabuvad kaadrid on vapustavad ja näitavad taas, et kontrollimatu ebaseaduslik sisseränne kujutab endast konkreetset ohtu Euroopa piiride turvalisusele.

Olen vestelnud siseminister Matteo Piantedosiga. Itaalia ei jää kõrvaltvaatajaks.

Kutsume kokku vastavad ametkonnad ning oleme pärast neid kohtumisi valmis sekkuma erakorraliste meetmetega, et kaitsta piire ja kodanike turvalisust – sealhulgas peatades Hispaaniaga seotud Schengeni ala toimimise.

Me ei tagane ebaseadusliku sisserände küsimuses sammugi: piiride kaitsmine, inimkaubitsejate peatamine ja tõhusate tagasisaatmiste tagamine jäävad ka edaspidi selle valitsuse põhimõteteks.”

Seda seisukohta jagas ka Itaalia välisminister Antonio Tajani, kes ütles, et pooldab vabaliikumistsooni sulgemist Hispaaniaga.

Ta kirjutas sotsiaalmeedias: „Ceutast saabuvad pildid näitavad, et Madridi valitsuse otsus anda enam kui 500 000 ebaseaduslikule migrandile Hispaania – ja seega Euroopa – kodakondsus on äärmiselt ekslik ning soodustab inimkaubandust.”

Brüssel on olnud sunnitud sekkuma, pakkudes Hispaaniale operatiivset ja rahalist abi, sealhulgas EL-i piirivalveagentuuri Frontex üksuste kaasamist.

Vaatamata kaootilisele olukorrale kutsus ÜRO peasekretär António Guterres ametivõime üles tagama, et austataks kõigi Ceutasse saabuvate inimeste õigusi ja väärikust.

See järgnes riigi sotsialistliku valitsuse otsusele kiita varem sel aastal heaks plaan anda umbes 500 000 dokumendita migrandile seaduslik staatus.

Hispaania välisministeerium lükkas neljapäeva õhtul ümber väited, nagu oleks inimeste massiline saabumine seotud staatuse seadustamise algatusega. Üks allikas ütles Hispaania väljaandele ABC: „On vale väita, et sellest protsessist saaksid kasu kõik, kes on viimastel päevadel piiri ületanud, kuna selleks on vaja täita väga konkreetsed tingimused – näiteks tõendada elamist Hispaanias enne 1. jaanuari 2026 ja viibimist riigis taotluse esitamise hetkel viis kuud järjest.”

Agentuuri EFE teatel nähti sadu noori ronimas üle turvaaia – mida politsei sel hetkel ei valvanud – ja Ceutasse sisenemas, samal ajal kui kohapeal turvalisuse eest vastutavad Maroko abijõud taganesid noorte möödudes.

Hispaania siseministeerium teatas avalduses, et mitu ministeeriumi tegutsevad kooskõlastatult, et reageerida Ceuta olukorrale võimalikult kiiresti ja tõhusalt.

Mitmed riigi suurimad politseiametnike ametiühingud kritiseerisid teravalt valitsust selle eest, et kohalikele politseinikele ei antud piisavalt ressursse sellise inimvooluga toimetulemiseks.

Hispaania riiklikku politseid esindav ametiühing Jupol teatas: „Ceutas teenivad riikliku politsei ametnikud töötavad jätkuvalt oma võimete piiril, tundes selget puudust nii personalist kui ka materiaalsetest vahenditest, et sellise ulatusega olukorraga toime tulla.”

Hispaania tsiviilkaardi liikmeid esindav Jucil mõistis samal ajal hukka personali- ja ressursipuuduse, lisades: „Miks pole kaasatud rohkem inim- ja materiaalseid ressursse?”

Teatati, et siseminister Fernando Grande-Marlaska sõidab täna reedel Ceutasse, et olukorda jälgida ja ametnikega kohtuda.

Ministeerium märkis, et valitsus on suurendanud oma ressursse, et tagada julgeolek ja kontroll rände üle ning vajalik humanitaarabi, vältimaks inimelude ohtu sattumist merel.

Ministeeriumi sõnul teeb Maroko valitsus olukorra lahendamiseks Hispaaniaga ustavalt ja järjepidevalt tihedat koostööd.

Ministeerium lisas: „Maroko julgeolekujõud takistavad nende paljude inimeste saabumist, kes üritavad Marokost Ceutasse pääseda.”

Paljud riigis süüdistasid aga Marokot migrantide sissevoolu taganttõukamises.

Politseiametnike ametiühing Jupol teatas: „Maroko on kasutanud ära oma hübriidsõja strateegias avanenud võimalust, kasutades taas kord Ceutale avaldatavat rändesurvet poliitilise väljapressimise vahendina.”

Parempoolse partei Vox juht Santiago Abascal kirjutas sotsiaalmeedias: „Nad ei tule siia sõja või vaesuse eest põgenedes. See on sissetung. Need on sõjaväeeas mehed, kelle Pedro Sánchezi korrumpeerunud valitsus on kutsunud meie piire ründama.”

Ta lisas: „Iga vägistamise, iga pussitamise ja iga hispaanlaste taskute tühjendamise taga… on otsene süüdlane: maffiaboss, kes kutsub meeleheitlikult kohale veel palgamõrtsukaid, et võimul püsida.”

Hispaania peaminister Pedro Sánchez lisas sotsiaalmeedias, et Hispaania on „täielikult pühendunud viivitamatule reageerimisele Ceuta olukorrale”.

„Praegu on aeg leida lahendusi vastutustundlikult ja koostöös,” ütles ta.

Raadiojaamale Onda Cero antud kommentaarides kirjeldas ta olukorda kui riiklikku hädaolukorda ning nõudis „otsustavat, jõulist, viivitamatut ja koordineeritud” reageerimist ühtse juhtimisstruktuuri all.

Ceuta moodustab koos Melillaga – teise Põhja-Aafrikas asuva Hispaania autonoomse linnaga – Euroopa Liidu ainsa maismaapiiri Aafrikaga.

Ajaloolisel maakitsusel asuv Ceuta on olnud Hispaania valduses alates 1580. aastast. Selle kristlastest ja moslemitest, hispaanlastest ja marokolastest ning päevatöölistest koosnev kirju elanikkond elab suhtelises üksmeeles piiriaia taga, mida paljud meeleheitel rändurid üle kogu Aafrika püüavad ületada, et leida Euroopas parem elu.

Mõlemas linnas esineb perioodiliselt migrantide piiriületuskatsete laineid, kui nad püüavad Euroopasse pääseda.

Hispaania sulges neljapäeval Melilla piiripunkti pärast seda, kui kohalikud ametnikud kirjeldasid toimunut kui migrantide katset massiliselt riiki siseneda.

Ametnikud tundsid muret, et Ceutat võib tabada 2021. aasta mai rändekriisiga võrreldav olukord, mil vaid kahe päevaga sisenes enklaavi üle 8000 inimese.

Siseministeerium teatas, et Maroko julgeolekujõud aitavad piirata inimeste saabumist riigi territooriumilt.

Vivas kutsus üles muutma Hispaania immigratsioonikorraldust, märkides, et tuleb tegeleda õiguslike puudustega, millele viitas hiljutine ülemkohtu otsus.

Grande-Marlaska tunnistas intervjuus Hispaania telekanalile laSexta, et ametivõimud seisavad silmitsi erakordse ja erandliku olukorraga. Ta kinnitas, et olukorraga tegeletakse vahenditega, mis on seal juba alaliselt kasutusel.

Hispaania tsiviilkaart, merepäästeteenistused ja isegi Punane Rist on kasutanud paate ujujate veest välja tõstmiseks ja Ceutasse toimetamiseks. Sajad migrandid magavad praegu väljaspool vastuvõtukeskust, mille mahutavus on ületatud.

Marokos ja Ceutas tegutsevate aktivistide sõnul on piiriületajate seas peamiselt marokolased, kuid ka väike hulk alžeerlasi, kes elasid Marokos, püüdes samal ajal Euroopasse rännata.

Esialgu jäi ebaselgeks, mis ajendas nii paljusid migrante Ceutasse ujuma.

Piiriületuse ajastus – see toimus pärast Hispaania peaministri Pedro Sánchezi ja Alžeeria presidendi Abdelmadjid Tebboune’i kohtumist eelmisel nädalal – meenutas Najile 2021. aasta mai piirikriisi.

Sel ajal süüdistati Marokot piirikontrolli lõdvendamises ja migrantidel enklaavi sisenemise võimaldamises pärast seda, kui Hispaania lubas Polisario Rinde liidril Brahim Ghalil Hispaania haiglas ravi saada, mis vallandas diplomaatilise kriisi Rabati ja Madridi vahel.

Iseseisvust taotlev Polisario Rinne on aastakümneid väitnud end olevat vaidlusaluse Lääne-Sahara põlisrahva – sahrawide – seaduslik esindaja.

Kolmapäeval kiitis Hispaania siseminister Maroko ametivõime, märkides, et nad teevad koostööd ning suhted kuningriigiga on tihedad ja lojaalsusel põhinevad.

„Nad piiravad ebaseaduslikku lahkumist,” ütles ta telekanalile laSexta.

Siin on video olukorrast Ceutas: