USA presidendi Donald Trumpi eilne kolmapäevane 8. juuli ettepanek lubada Ukrainal – kes vajab hädasti raketitõrjesüsteeme pärast Venemaa laastavaid rünnakuid – toota Patriot-tüüpi tõrjerakette, ei ole kiire ega lihtne ettevõtmine.
Lockheed Martin Corpi Patriot-rakettide tootmine sõjast räsitud Ukrainas, eriti veel suures mahus on äärmiselt keeruline ülesanne. Raskusaste sõltub sellest, millist tüüpi raketti uus tootmisliin valmistaks. PAC-3 variant, mis suudab alla tulistada ballistilisi rakette ja maksab umbes 5 miljonit dollarit tükk, on üks maailma tipptasemel õhutõrjerelvi. Praegu toodetakse seda vaid kahes kohas: USA-s ja Jaapanis, vahendab Bloomberg.
„Patriot-raketi valmistamine võtab aastaid, mis tähendab, et nende rakettide tootmine Ukrainas ei realiseeru vajalikus lühikeses ajaraamis,” ütles Bloomberg Economicsi kaitsevaldkonna juht Becca Wasser. „Pealegi ei pruugi Ukraina võimekus droone ja rakette kiiresti toota laieneda Patriotide tootmisele, arvestades USA rangeid tehnoloogiaekspordi piiranguid.”
Praegused tootmise tarneahelad on juba niigi suure pinge all ning uue tootmisliini käivitamine nõuaks lisaks eriseadmeid ja väljaõpet – mõlemad tegurid pikendavad projekti teostusaega.
Viimastel päevadel on Ukraina teatanud, et nende väed ei suutnud alla tulistada ühtegi Venemaa ballistilist raketti, kui Moskva ründas riigi suurlinnu. See on rõhutanud tungivat vajadust täiendavate Patriot-süsteemide järele, millele Kiiev on selliste ohtude tõrjumisel tavaliselt lootnud. NATO liitlased on hoiatanud, et nende varud on piiratud.
Trumpi ettepanek tootmisvõimaluse kohta võib viidata sellele, et uusi valmisrakettide saadetisi tõenäoliselt ei tule.
„Nii ei saa keegi kurta, et me ei anna neile piisavalt,” ütles Trump Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile. „Me pole ettevõtet sellest veel teavitanud, kuid küll me asjad korda ajame.”
Mõningaid komponente, näiteks raketi korpust, oleks tööstuslikust vaatepunktist üsna lihtne valmistada. Palju keerulisem on toota sobiva võimsuse ja ühtlase kvaliteediga tahkekütusel töötavaid rakettmootoreid, samuti PAC-3 väikeseid juhtimismootoreid, mis võimaldavad raketil hõredas ülemises atmosfääris tõhusalt manööverdada, ning neid juhtivat sihtimissüsteemi. Vaid väheseid – kui üldse mingeid – osi saaks hankida ainult valmiskujul.
PAC-3 sihtimispead, mis juhib raketti lennu viimastel hetkedel enne sihtmärgi tabamist, toodab Boeing Co. nii USA-s asuvate kui ka Mitsubishi Heavy Industriesi tootmisliinide jaoks. Boeing keeldus kommentaaridest. Lockheed Martin ei vastanud kommentaaripalvele.
Iga uus relvatehas Ukrainas oleks Venemaa rünnakute jaoks kõrge prioriteediga sihtmärk.
„Kui mina seda teeksin, laseksin ukrainlastel tehase Poolas ehitada,” ütles Euroopas tegutsev Pacific Forumi vanemteadur William Alberque. „Muidu saab sellest esmane sihtmärk. Nad ei suuda seda kunagi valmis ehitada.”
Sel nädalal sõlmis Poola valitsus lepingu Euroopa riikide PAC-3 rakettide hooldamiseks Poolas asuvas keskuses. Venemaa ei ole otseselt rünnanud ühtegi Euroopa riiki ega NATO liiget, hoolimata sellest, et need on andnud abi Ukraina sõjaväele.
Enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal oli Ukrainal hästi arenenud kaitsetööstus – pärand ajast, mil riik tootis rakette ja lennukeid endisele Nõukogude Liidule. Praegu ei tooda riik teadaolevalt moodsaid ballistilisi rakette, kuid ettevõtted nagu Fire Point valmistavad suures koguses odavamaid kaugmaarelvastussüsteeme, mida on kasutatud rünnakuteks sügaval Venemaa territooriumil.
Sõjaeelne õhutõrje tugines Nõukogude-aegsetele süsteemidele nagu 9K37 Buk ja S-300, kuid riik ise nendele mõeldud rakette ei tooda, vaid sõltub pärast sissetungi varude täiendamisel sõbralike riikide annetustest. Samuti ei tooda Ukraina rakette, mida kasutatakse talle annetatud Lääne süsteemides nagu Diehl Defence Land Systems GmbH IRIS-T või Kongsberg Defence & Aerospace AS NASAMS.
USA kiirustab Patriot-rakettide tootmist suurendama, olles neid sõja käigus sadu ära kasutanud. Lockheed on aga teatanud, et tootmismahu kolmekordistamiseks kulub aega kuni 2030. aastani.
„Tootmist piiravad juba praegu tarneahela probleemid,” ütles Stimsoni keskuse vanemteadur Kelly Grieco. „Isegi kui Ukraina rajab tootmistehase, tuleb tal luua ka tarnijate võrgustik. See on kaitsetööstuse jaoks märkimisväärne probleem.”
