Üle aasta väitis USA president Donald Trump nõunikele antud eravestlustes, et Ukraina on sõda kaotamas.
Viimastel nädalatel on president aga väljendanud uut optimismi Ukraina ja selle liidri Volodõmõr Zelenski suhtes, selgub temaga vestelnud inimeste sõnul. Allikate kohaselt on Trumpile avaldanud muljet Zelenski vastupidavus ja otsusekindlus viia sõjategevus sügavale Venemaa territooriumile, vahendab Wall Street Journal.
See muutus järgnes mitmele kohtumisele rahvusvaheliste tippkohtumiste raames, kus Ukraina president püüdis Trumpi enda poole võita – see oli osa Euroopa liidrite sihikindlast katsest suhteid parandada. Trump on hakanud hindama Ukraina droonitööstust, eriti selle võimekust kaitsta end samasuguste droonide eest, millega USA Iraani konfliktis kokku puutub.
Ühe administratsiooni kõrge ametniku sõnul meeldivad Trumpile võitjad – ja USA presidendi hinnangul paistab Zelenski üha enam just sellisena.
„Oleme tegelikult loonud head suhted. Raske uskuda, eks?” ütles Trump juulis Türgis toimunud kohtumisel Zelenskiga.
Zelenski jaoks on see märkimisväärne pööre, arvestades, et tema suhted Trumpiga tundusid kunagi lootusetult rikutud. Eelmisel aastal nimetas Trump Zelenskit diktaatoriks, kritiseeris tema juhtimisstiili ja sõimas teda Valge Maja Ovaalkabinetis toimunud pingelisel kohtumisel. Mõni päev pärast seda kohtumist peatas Trump kogu sõjalise abi ja luureandmete jagamise Ukrainaga ning tõrkus hiljem saatmast täiendavat abi raskustes vaevlevale riigile.
Suhete järgmine proovikivi saabus täna teisipäeval, kui kaks liidrit kohtusid Washingtonis esimest korda pärast oktoobrit. Zelenski viibib linnas seoses vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami matustega.
See, kas Trumpi vasttekkinud lugupidamine Zelenski vastu püsima jääb, on lahtine küsimus. Trumpi lähikondlased on märkinud, et tema seisukohad muutuvad mõnikord kiiresti, lisades, et Venemaa president Vladimir Putin on varemgi suutnud edukalt oma huve Trumpile ja mõnele tema nõunikule selgeks teha.
Valge Maja ametnik ütles, et president ja tema meeskond on pühendunud konstruktiivse rolli täitmisele Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamisel ning suhtlemisele mõlema poolega. Ametniku sõnul on Trump optimistlik, et rahulepinguni on võimalik jõuda.
Ametisse asudes oli Trump välismaistesse konfliktidesse sekkumise vastane ja suhtus Ukrainasse sügava skeptilisusega. Ta väitis, et suudab sõja 24 tunniga lahendada, kuid on hiljem tunnistanud oma pettumust suutmatuse pärast seda teha.
Nõunike sõnul tundis Trump oma teise ametiaja alguses, et Zelenski ei hinda USA abi piisavalt, ning kahe liidri vahelised halvad suhted tulid avalikkuse ette telekaamerate ees 2025. aasta veebruaris toimunud Ovaalkabineti kohtumisel.
See ebameeldiv vahejuhtum ajendas Euroopa liidreid ja Kapitooliumi vabariiklasi – sealhulgas Grahamit – algatama mitu kuud kestnud pingutusi suhete parandamiseks.
USA ametnike hinnangul ei ole Putin muutnud oma strateegilist eesmärki Ukraina alistada, hoolimata tohututest kaotustest lahinguväljal ja sagenenud Ukraina droonirünnakutest, mis on ulatunud koguni Siberini.
Ühe kõrge valitsusametniku sõnul arvas Trump alguses, et Venemaa sõjavägi surub Ukraina maha. Tema seisukohtadega kursis olevate inimeste sõnul suhtub Trump aga nüüd Putinisse kriitilisemalt. Trump on Putinile öelnud, et soovib sõja lõppu, viidates mõlema poole suurtele inimkaotustele.
Trumpi seisukohti sõja suhtes on kujundanud ka tavapäratumaid teed pidi saadud kogemused. Talle avaldas muljet Ukraina raskekaalu poksija Oleksandr Ussõk, kellega ta kohtus eelmisel kuul Valges Majas toimunud UFC (Ultimate Fighting Championship) matši eel. Kohtumisega kursis olevate inimeste sõnul ütles Ussõk Trumpile, et ukrainlased on võitlejad ja võitjad.
Ussõk kinkis Trumpile allkirjastatud poksikinda ning mehed leidsid ühise keele tänu oma austusele varalahkunud Muhammad Ali vastu, kellega Ussõk jagab sama sünnipäeva. Oma puuduliku inglise keele oskuse juures rääkis Ussõk, kuidas tema perekond oli Kiievis tule alla sattunud. Ühel hetkel küsis Trump poksijalt, mille poolest venelased ja ukrainlased erinevad. Ussõk viitas oma peale ja südamele ning ütles, et just seal need erinevused peituvadki – nii kirjeldasid kohtumisega kursis olevad inimesed olukorda.
Trump on hiljuti suhelnud ka parempoolse aktivisti Laura Loomeriga, kes muutis oma pikaajalist kriitilist suhtumist Ukrainasse pärast Kiievi-reisi ja intervjuud Zelenskiga. Pärast reisi on Trump ja Loomer korduvalt telefoni teel vestelnud. Oma meelemuutust põhjendas naine sellega, et oli lasknud end Vene propagandal eksitada, ühtlasi kiitis ta Zelenskit kui „sõjaaegset liidrit” ja „hädavajalikku liitlast”.
Intervjuus Loomerile rääkis Zelenski pöördepunktist oma suhetes Trumpiga – hetkest, mil nad vestlesid omavahel eelmisel 2025. aastal Vatikanis paavst Franciscuse matustel. Zelenski nimetas seda ajalooliseks hetkeks, mil kaks liidrit „muutsid suhete olemust 15–20 minuti jooksul”. Zelenski sõnul rõhutas ta Trumpile inimelude kaotust, mis kaasneks olukorraga, kui Venemaaga ei õnnestuks relvarahu sõlmida.
Teised Euroopa liidrid, sealhulgas NATO peasekretär Mark Rutte ja Soome president Alexander Stubb on Trumpiga korduvalt arutanud Ukraina toetamise eeliseid.
Kuu alguses toimunud NATO tippkohtumise raames peetud eraviisilisel õhtusöögil pidas Graham kiitva toosti rahandusminister Scott Bessentile, püüdes samal ajal veenda administratsiooni toetama Venemaa-vastaste sanktsioonide ja tollitariifide eelnõu, mille eest ta oli parlamendis Kongressis seisnud. Hiljem andis Valge Maja märku oma toetusest kõnealuse seaduseelnõu muudetud versioonile.
Trump teatas tippkohtumisel, et USA kaalub Kiievile loa andmist USA Patriot-tüüpi tõrjerakettide tootmiseks, ning väljendas huvi teha Ukrainaga koostööd droonide tootmisel.
Sõja käigus on Ukraina muutunud sõjaliste droonide tootmise suurvõimuks. Ukraina valitsuse andmetel kasvas droonide tootmismaht 2022. aasta ligikaudu 5000-lt droonilt aastas miljoniteni aastas 2026. aastaks. Kiievi suur sõltuvus droonidest on aidanud sõja käiku Venemaa kahjuks pöörata, hoolimata viimase suuremast inimressursist ja tööstuslikust võimekusest.
Trumpi seisukohtadega kursis olevate administratsiooni ametnike sõnul on Trump eravestlustes tunnustavalt väljendunud Ukraina tõhusa droonisõja pidamise oskuse kohta. Ukrainlased on kaitsnud end Iraanis toodetud Shahed-droonide eest, tõrjudes rünnakuid, millega seisavad Lähis-Idas silmitsi ka USA sõjavägi ja selle liitlased, kelle õhutõrjevarud on kahanemas.
Nädalavahetusel ründas Ukraina laevu, mis vedasid relvi Iraanist Venemaale üle Kaspia mere, demonstreerides sellega uut võimekust tabada Teherani jaoks kriitilist tarneahelat, mis ühendab teda ühe olulisima sõjalise partneriga. See samm võib veelgi tugevdada Trumpi hinnangut Ukraina lahinguvälja-oskustele.
