NATO liidrid toetavad Ukraina intensiivistunud droonirünnakuid sügavale Venemaa territooriumile osana püüdlustest sundida Moskvat läbirääkimiste laua taha naasma. Soome presidendi sõnul on Kiiev praegu sõja algusest saadik kõige soodsamas positsioonis.
Alexander Stubb ütles Financial Timesile, et vaatamata muredele Venemaa võimaliku tuumaeskalatsiooni pärast on Ukraina kampaania muutnud USA strateegilist mõtlemist sõja suhtes ja tugevdanud Kiievi läbirääkimispositsiooni.
„Arvan, et [kõik NATO liidrid] mõistavad, miks Ukraina seda teeb,” ütles Stubb. „Kõik on seisukohal, et survet tuleb jätkuvalt suurendada.”
Stubb andis intervjuu Financial Timesile vahetult enne Ankaras toimuvat NATO liidrite tippkohtumist, kus arutatakse Ukraina toetamist, kuna Kiievi edukad raketi- ja droonirünnakud näivad olevat tugevdanud riigi positsiooni Lääne liitlaste silmis.
„Oleme Ukraina küsimuses üsna heas seisus, sest kõik – sealhulgas meie Ameerika sõbrad – näevad, et Ukraina on praegu lahinguväljal edukas,” ütles Stubb. „See on muutnud ka nende strateegilist mõtlemist, kes püüavad rahu vahendada.”
„Ukraina on sõjaliselt, poliitiliselt ja rahaliselt paremas seisus kui kunagi varem selle sõja jooksul. Seetõttu näeme praegu Venemaal palju ärevat tegevust,” lisas ta.
Ukraina süvalöögid Venemaa territooriumile on toonud Kremli sõja kodule lähemale kui kunagi varem – see on samm, mille eesmärk on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul sundida Moskvat sissetungi lõpetama.
„Kui sõda muutub isiklikuks… pöördub Venemaa elanikkond selle vastu. See annab meile võimaluse naasta läbirääkimiste laua taha, mida me kõik minu arvates väga soovime,” ütles Stubb. „Me kõik tahame selle sõja lõpetada.”
Hiina ja mõned NATO liitlased suhtusid alguses murelikult Ukraina soovi sooritada Venemaa vastu kaugmaarünnakuid, kartes Moskva võimalikku vastueskalatsiooni.
„Eskalatsioon on alati võimalik ja me vaatleme erinevaid stsenaariume,” ütles Stubb. Ta lisas, et kohtus nädalavahetusel Hiina välisministri Wang Yiga ning kui jutuks tuli tuumaeskalatsiooni küsimus, oli Hiina pool väga kindlameelne ja viitas mitmetele hoiatavatele ohumärkidele.
Venemaa president Vladimir Putin on regulaarselt avalikult rääkinud riigi tohutust tuumaarsenalist ja ähmaselt vihjanud, et Euroopa riike ootavad Ukraina toetamise tõttu tagajärjed.
Möödunud reedel andis Putin oma kõrgeimale sõjaväejuhtkonnale korralduse hinnata Ukraina lääneriikidest liitlaste „osalust sõjategevuses”. Ta märkis, et Venemaa vajab seda analüüsi tulevikus võimalike otsuste langetamiseks, kuid ei täpsustanud seda lähemalt.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles riigitelevisioonis, et Lääne toetus Ukrainale on muutnud Putini „erioperatsiooni” – nagu Venemaa sissetungi nimetab – „tõeliseks sõjaks”.
Lääneriigid „aitavad [Ukrainal] oma satelliitide abil meie sihtmärke rünnata ja suunavad Lääne relvastust nende pihta kogu oma infrastruktuuri kaudu,” sõnas Peskov pühapäeval eetris olnud kommentaarides.
Ukraina rünnakute eesmärk oli „luua muljet”, nagu oleks Kiiev võimeline avaldama Venemaale „teatud survet” oma Lääne toetajate jaoks, lisas ta.
Stubb ütles, et Euroopa peab olema valmis uuteks Venemaa provokatsioonideks, eriti kui Ukrainas peaks tekkima võimalus relvarahuks: „Arvan, et peame olema realistlikud ja tõdema, et lühiajalises perspektiivis ootavad Euroopat hübriidrünnakud. Me näeme neid peaaegu iga päev.”
„Pikas perspektiivis valmistume me stsenaariumiks, kus Venemaa… võib soovida Euroopat rünnata,” lisas ta. „Pärast sõda taastab Venemaa oma väed, eriti Euroopa põhjaosas. Me teame seda ja näeme seda. Oleme selles suhtes realistlikud.”
Esmaspäeva hommikul korraldas Venemaa Ukraina pealinna vastu oma teise suure õhurünnaku vähem kui nädala jooksul, tappes vähemalt 11 inimest. See rünnak toimus vaid kolm päeva pärast tänavust ohvriterohkeimat Venemaa pommitamist Kiievis, milles hukkus 31 inimest.
Ukraina rünnakud toimuvad ajal, mil Vene armee maapealne pealetung on aeglustunud veriseks ja kurnavaks heitluseks ning väed kannavad lahinguväljal tohutuid kaotusi.
Soomes tegutseva ja sõja kulgu jälgiva organisatsiooni Black Bird Group arvutuste kohaselt kaotas Vene armee juunis Ukrainas umbes 9 ruutkilomeetrit territooriumi. Organisatsiooni andmetel kaotas Venemaa viimati Ukrainas territooriumi 2023. aastal.
„Meie hinnangul ei lõpeta Venemaa seda sõda lahinguväljal kantud kaotuste tõttu, kuigi need on muidugi tohutud,” ütles Stubb. „Küsimus ei saa olema majanduse allakäigus. Küsimus saab olema muutustes avalikus arvamuses. Ja avalik arvamus on Venemaal praegu muutumas.”
Arutelu Ukraina NATO-ga liitumise üle – mida varem on pidurdanud eelkõige USA ja Saksamaa – on lükatud edasi aega pärast võimalikku relvarahu, kuna paljud NATO liitlased suhtuvad sellesse sammu endiselt ettevaatlikult.
Stubb aga märkis, et Ukraina kaitsetööstuse integreerimine NATO liitlastega on parim ja kiireim viis tagada riigile liikmesusega sarnane staatus ning luua parimad eeldused tulevaseks liitumiseks.
„Kui saaksin valida, võtaksime Ukraina NATO liikmeks viivitamatult. Kuid olen realist ja mõistan, et poliitiliselt pole see praegu võimalik,” ütles ta. „Ent minu peamine sõnum on see, et NATO vajab Ukrainat sama palju kui Ukraina NATO-t.”
„Nende võimekus droonide ja rakettide vallas ületab enamiku alliansi liikmete oma. Ja ma tõepoolest usun, et mida lähemale me Ukraina alliansile toome, seda tugevamaks muutuvad alliansi kaitse- ja heidutusvõime,” lisas ta.
Soome liitus NATO-ga 2023. aastal ajaloo kiireima liitumisprotsessi käigus. Stubb ütles, et Ukraina peaks järgima Soome eeskuju, kes võttis relvastuses NATO standardid kasutusele juba enne liikmeks saamist.
„Mõned nüansid on muidugi konfidentsiaalsed, kuid võin öelda vaid seda, et kuigi Soome ei kuulunud veel NATO-sse… suutsime luua NATO-ga ühilduvad kaitsesüsteemid, kui me liikmelisust taotlesime… Ma ei näe selles [Ukraina jaoks] probleemi.”
Ukrainat saaks integreerida veelgi enam kui seda tehti Soomega enne liikmeks saamist, lisas Stubb: „Neil on kaasaegse sõjapidamise alaseid teadmisi ja võimekusi, mida meil ei ole… Kaasaegse sõjapidamise võimekuse poolest on Ukraina esikohal.”
