Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur Ryhor Nizhnikau lükkab ümber väited, nagu kavatseks Venemaa president Vladimir Putin pärast septembrikuiseid valimisi kehtestada sõjaseisukorra või viia läbi vägede mobilisatsiooni.

Praegu tundub jutt ulatuslikust mobilisatsioonist pigem blufi ja survevahendina. Sõnum on see, et kui Lääs ja Ukraina ei nõustu Venemaa tingimustega, siis Moskva eskaleerib sõda, ütleb Nizhnikau.

Meedia teatel kavatseb Putin Venemaal esimest korda pärast sissetungi algust 2022. aastal sõjaseisukorra välja kuulutada. Nizhnikau lükkab selle väite ümber kui Kremli enda levitatava desinformatsiooni.

„Venemaa valmistub järk-järgult võimaluseks, et mingil hetkel võib tekkida vajadus sõjaseisukord välja kuulutada, et see ei tuleks samasuguse üllatusena kui 2022. aastal,” sõnab ta.

Praegu kaaluksid Moskva jaoks sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised kulud siiski üles potentsiaalse kasu, lisab ta.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul valmistub Venemaa pärast oktoobrikuu valimisi mobiliseerima 300 000–500 000 sõdurit.

„Minu hinnangul on see väide populistlik ja küsitav. Armee suurendamine või sõjaväelaste teenistusse kutsumine ei tähenda, et kõik saadetakse Ukraina rindele,” ütleb Nizhnikau.

„Osaline mobilisatsioon võib päevakorda tõusta hiljem, kui vabatahtlike juurdevool peaks lakkama. Praegu aga värbab Venemaa rohkem inimesi kui ta neid kuus kaotab, mistõttu sellist tööjõu puudust veel ei ole,” märgib ta.

Venemaa Riigiduuma liikmed valitakse septembris toimuvatel valimistel. Rahvusvahelised vaatlejad ei pea neid valimisi õiglasteks ega vabadeks.

„Kui Zelenski usub, et Putin hoolib valimistest, siis ta eksib. Valimised ei piira Putini otsuseid – ta kontrollib parlamenti niikuinii, kuna seal puudub tõeline opositsioon,” ütleb Ryhor Nizhnikau.

Teaduri sõnul ei lükka Putin raskeid otsuseid edasi valimiste tõttu, vaid pigem seetõttu, et selliste otsuste hind on kõrge ja nende mõju rindel ei oleks määrav.

Kui Putin usuks, et mobilisatsioon otsustab sõja saatuse, oleks ta selle tõenäoliselt juba välja kuulutanud. Suure hulga sõdurite rindele saatmine ei muudaks sealset olukorda, kuna droonide kontrolli all olev lahingutsoon Ukrainas on äärmiselt ohtlik, lausub ta.

Venemaa on oma taktika droonisõjaga kohandanud. Sajatuhandelise väeüksuse saatmine korraga Kostjantõnivka või Kramatorski suunas ei lahendaks midagi – nad muutuksid lihtsalt kergeteks sihtmärkideks, märgib Nizhnikau.

Teaduri hinnangul on Zelenski jutt Venemaa mobilisatsioonist eelkõige katse ajendada lääneriike Ukrainat toetama.

Soome president Alexander Stubb on öelnud, et Ukraina on sõjas initsiatiivi haaranud ning praegu on sobiv hetk avaldada Putinile survet läbirääkimiste alustamiseks. Nizhnikau sõnul hellitatakse Ukrainas samasugust lootust.

Mõte, et käesolev talv osutub otsustavaks ja viib kevadel tõsiste rahuläbirääkimisteni, on pigem soovmõtlemine kui põhjendatud hinnang, lausub ta.

Kui Putin ei saavuta oma eesmärke sel talvel, siis miks peaks ta kevadel peatuma? Tõenäolisem on, et ta ootab ära järgmise talve ja jätkab sõda, lisab ta.

Praegune sõjapidamisviis sobib Putinile, isegi kui see ei too kaasa otsustavaid tulemusi, ütleb Nizhnikau.

„Venemaa jaoks on see pikaajaline kurnamissõda. Tal pole vaja kiirustada, selle asemel saab ta avaldada Ukrainale pidevat survet,” räägib ta.

Venemaa agressioonisõda on kestnud juba üle nelja aasta. Nii Ukrainas kui ka mujal Euroopas hellitatakse nüüd lootust, et sõda lõpeb ja Putin annab järele.

„Euroopa poliitikud räägivad mõnikord seda, mida Ukraina kuulda tahab, ja Ukraina räägib seda, mida meie kuulda tahame. Selline kajakamber võib meid viia kaugemale realistlikust pildist Venemaa tegevuse ja plaanide kohta,” ütleb Nizhnikau.

„Oleme liiga kaua arvanud, et Venemaa muudab vabatahtlikult meelt, kui mõistab, et tegi 2022. aastal suure vea,” sõnab ta.