Alates 24. maist on Ukraina pealinn leinas, olles sattunud Venemaa rünnakute alla, milles kasutatakse ballistilisi rakette ja uusi ülikiireid reaktiivmootoriga droone, samal ajal kui linna õhutõrje kannatab tõsise raketitõrjesüsteemide puuduse all.
Pühapäeva, 5. juuli ööl hukkusid Venemaa rünnakus ühe Kiievi edelaosa elurajooni südames kolme põlvkonna esindajad Hluštšenko perekonnast. Perekond oli varjunud oma elamu keldrisse, mis oli kohandatud varjendiks. Vene rakett tappis 12-aastase Maksõmi, tema ema Anastassia, kasuisa Olehi ja vanavanaema Olha Pavlivna. Ellu jäi vaid poisi vanavanaisa. Samas majas hukkus ka seitse teist inimest, kes viibisid hoone eri korrustel, vahendab Le Monde.
Samal ööl tabati Kiievi eeslinnas Võšneves asuvat ladu, mis kuulus riigi suurimale relvastuse ja sõjatehnika tootjale UkroboronPromile, rünnakus hukkus läheduses üheksa ja sai vigastada 58 inimest. „Öösel oli kõik punane,” meenutas rõdult plahvatust näinud Irõna M. „Järgmisel pärastlõunal lendasid õhus osakeste ja väikese prahi pilved ning tunda oli kummalist lõhna.” Ukraina peaminister Julija Svõrõdenko teatas, et enam kui 13 hektari suurusel alal hävis või sai kahjustada üle saja eramaja. Tohutud varemed ja kõrbenud maa-ala otse Kiievi külje all.
5.juuli öö, mil hukkus 19 inimest, jääb meelde sünge päevana. Kuid see polnud suve ohvriterohkeim: vaid neli päeva varem nõudsid ulatuslikud rünnakud Kiievis – eriti Dnipro jõe vasakul kaldal asuvas Darnõtsa rajoonis – 31 inimese elu (ja vigastasid 102 inimest), mis oli pealinnas suurim ohvrite arv alates 2022. aastast.
Ent 6. juuli koidikul ootas Kiievi elanikke veel üks ränk avastus. Riigi kõige paremini kaitstud linna tabanud rünnaku käigus ei suutnud Ukraina õhutõrje peatada ühtegi Venemaa väljalastud ballistilist raketti. Samuti selgus laupäeva hommikul, et ükski kuuest ballistilisest raketist, mis tulistati koidikul linnast ida pool – vigastades kümmet inimest –, polnud peatatud.
Vähemalt ei süüdistanud Vene propaganda Ukrainat omaenda tsiviilelanike tapmises enda raketitõrjesüsteemide allakukkunud osadega. Siiski tekkis avalikkusel küsimusi. Kus olid kuulsad Ameerika Patriot-süsteemid? „On probleem,” tunnistas Ukraina õhuväe esindaja kolonel Juri Ihnat väljaandele Le Monde, valides hoolikalt sõnu. „President ise on öelnud, et meil napib raketitõrjerakette ja eriti Patriote.” Samal ajal teatas Ukraina meedia, et Venemaa toodab ühes kuus 20 ballistilist raketti.
Tekkinud on uus oht: kolmapäeval tabasid pealinna keset päeva kaks reaktiivmootoriga varustatud Shahed-tüüpi kamikaze-ründedrooni. Need uusima põlvkonna seadmed lendavad väga kõrgel (5 kilomeetrit) ja väga kiiresti (üle 500 kilomeetri tunnis) ning sööstavad seejärel nina ees alla, tekitades väikelennukile omast heli. Ihnati sõnul moodustavad need nüüd 25–30% Venemaa droonidest ja hirmutavad linlasi veelgi enam kui need Shahed-droonide parved, mis tiirutasid ringi 2025. aasta suvel kiirusega vaid 130 kilomeetrit tunnis.
2000-kilomeetrise lennu-ulatuse tõttu on neid reaktiivmootoriga droone äärmiselt raske, kui mitte võimatu peatada. Koos suure hulga rakettidega täidavad need õhuruumi. „5. juuli öö annab ülevaate Venemaa praegusest strateegiast,” märkis üks diplomaat. „Välja tulistatud rakettide ja droonide arv on kahekordistunud ning 68 raketist 19 lasti välja esimese kümne minuti jooksul, et kurnata Ukraina õhutõrjet.”
„Olukord on muutunud hullemaks kui Harkivis,” kurdavad Kiievi elanikud, unustades, et ka Vene piiri lähedal asuvat linna – nagu ka Zaporižjat, Odessat ja Krõvõi Rihi – rünnatakse hirmuäratavate juhitavate pommidega.
„Olukord on keeruline, vaenlane hoogustab rünnakuid,” tunnistas Kiievi linnapea Vitali Klitško reedel oma Telegrami-kanalis. Ta oli just välja kuulutanud kaks uut leinapäeva, mil lipud langetatakse ja ohvreid mälestatakse vaikuseminutiga. Tulevikus – 2. ja 6. juulil – austatakse nende rünnakute ohvreid lillede, küünalde ja lippudega Hreštšatõkil, mis on kesklinna peatänav.
Koolivaheaja ja suve surmava alguse tõttu on pealinn tühjenenud – kuid mitte päris inimtühjaks jäänud, nagu annavad tunnistust liiklusummikud. Need, kes on paigale jäänud, on oma igapäevarutiini muutnud. Suurtest rünnakutest teatatakse sageli mitu tundi ette – seda teevad kas luureteenistuste hallatavad anonüümsed Telegrami-kanalid, USA saatkond või Volodõmõr Zelenski ise (või tema vahendajad). President on oma sotsiaalmeediakanalites, igapäevases kell 20 peetavas pöördumises või Telegrami-kanalis üles kutsunud ukrainlasi suunduma varjenditesse.
Kui ballistilisi rakette märgatakse vaid mõni minut ette, siis radarid ja seiresüsteemid suudavad tuvastada strateegiliste pommitajate (Tu-160, Tu-22M) liikumist ja tiibrakettide lendu juba mitu tundi varem. Kiievi metroo on piiramisrõngas: 1. juuli öö veetis seal 52 000 inimest. Arsenalna, Universitet, Petšerska – kõige populaarsemad on sügavaimad metroojaamad. Kuid sellest ei piisa. Garaažides lastakse autoistmed lamamisasendisse, et need ajutiste magamisasemetena ära kasutada. Teised veedavad öö keldritesse üles seatud lamamistoolidel, pilk naelutatud linnapea Telegrami-kanalile, kus ta loeb öö läbi kokku ohvrite arvu.
Venemaa rünnakud on suunatud energiataristule ning sarnaselt 2024. aasta suvele tuli juuni viimasel nädalal kliimaseadmete suure koormuse tõttu rakendada lühiajalisi elektrikatkestusi. Nende rünnakute eesmärk on ühtlasi muuta pealinn – millest [Venemaa president Vladimir] Putin pole kunagi loobunud – täiesti elamiskõlbmatuks, rõhutas kolonel Ihnat.
Nagu ikka, on sotsiaalmeediast saanud linnaelanike jaoks väljund. Isegi kui see toob kaasa uusi vasturünnakuid, tekitab iga Ukraina rünnak Moskva või Krimmi naftatöötlemistehasele või Aasovi merel viibivatele Venemaa varilaevastiku tankeritele (neljapäeva öösel 14 laeva) hulgaliselt humoorikaid meeme ja tehisintellekti loodud pilte, mis pilkavad meeleheitel Putinit – teda kujutatakse sageli droonivastase võrguga peas.
