Sõda jätkub: USA keelas taas Iraani nafta müügi, nafta hind kerkis

USA taaskehtestas eile teisipäeval 7. juulil Iraani naftale sanktsioonid, kusjuures üks USA ametnik hoiatas, et Iraani rünnakud laevade vastu Hormuzi väinas on „täiesti vastuvõetamatud” ning toovad kaasa tagajärjed.

Pärast teadaannet tõusid naftahinnad enam kui 5 protsenti, vahendab Reuters.

USA rahandusministeerium oli eelmisel kuul lubanud Iraanil naftat müüa kuni 21. augustini, mis oli osa Teherani ja Washingtoni vahelisest haprast kokkuleppest. Teisipäeval tehtud otsusega lühendati seda üleminekuperioodi nii, et müügi lõppkuupäevaks sai 17. juuli.

USA samm tehti pärast seda, kui Briti mereväega seotud agentuuri UKMTO teatel teatasid kolm tankerit, et neid tabasid viimastel päevadel tundmatud mürsud Hormuzi väinas ja selle lähedal. Teheran ei ole kohe kommentaare andnud ega vastutust võtnud.

USA ametniku sõnul jätkasid läbirääkijad vaatamata viimasele eskaleerumisele heas usus tööd Iraaniga lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

Rünnakud ja USA vastus ähvardavad seada Washingtoni ja Teherani vahelise diplomaatilise mõistmise ebakindlale pinnale, suurendades ohtu, et edasine kättemaks võib laiema kokkuleppe läbirääkimised rööpast välja viia.

Veel üks USA ametnik, kes soovis jääda anonüümseks ütles, et esialgsete andmete kohaselt tulistas Iraan kolme kaubalaeva.

Hormuzi väin – kitsas veetee Iraani ja Omaani vahel – on üks maailma tähtsamaid energiatarnete sõlmpunkte. Enne sõda läbis seda väina iga päev ligikaudu viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasitarnetest.

Igasugune pikaajaline häire võib kergitada energiahindu ning suurendada survet tarbijatele ja valitsustele, kes juba niigi seisavad silmitsi kõrgemate kütusekuludega.

Naftaeksport on Iraanile endiselt kriitilise tähtsusega tuluallikas, tuues sisse miljardeid dollareid kõvas valuutas, mis aitavad rahastada riiklikke kulutusi ja toetada majandust, mida on aastaid kestnud USA sanktsioonid nõrgestanud.

Vaatamata piirangutele on Teheranil õnnestunud viimastel aastatel tarnemahte suurendada – seda peamiselt Hiina suunal –, muutes naftamüügi üheks riigi majanduse tähtsaimaks tugisambaks.

Naftahinnad on pärast eelmisel kuul sõlmitud kokkulepet järsult langenud. Rapidan Energy Groupi president Bob McNally märkis, et need arengud „annavad märku, et relvarahu pole nii kindel ja püsiv, nagu naftaturg on eeldanud”, ning lisas, et „naftaturg peab riskid hindadesse sisse arvestama”.