Venemaa drooniväed valmistuvad suunda muutma, et olla valmis sõjaks Läänega. Venemaa droonide valdkonna ekspert ning mõttekodade CNA ja CNAS nõunik Samuel Bendett rõhutab, et seda muutust tuleb tõsiselt võtta.

Dronnitsa (Droonikogunemine) on Venemaa iga-aastane droonifestival, kus operaatorid ja tootjad tulevad kokku, et demonstreerida uusi süsteeme ning arutada läbi taktikaid ja töövõtteid. Tänavu augustis toimuv üritus on järjekorras viies ning selle põhieesmärk on leida viis, kuidas tagada droonisõja kulgemine Venemaa kasuks, ja valmistuda suureks sõjaks NATO-ga, vahendab Forbes.

„Dronnitsa annab märku, et üritusel arutatakse just sellisteks võimalikeks konfliktideks valmistumist, ning kutsub osalejaid üles panustama sellesse eesmärki oma mõtete, ideede ja tehnoloogiatega,” ütles Bendett.

Venemaa poliitilised kommentaatorid ähvardavad Läänt pidevalt. Kuid see siin on praktiline ettevalmistus droonisõjaks. Dronnitsa on tehniline foorum probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, sealhulgas vaenlaselt õppimiseks. See ei ole Venemaale tavapärane lähenemine.

Põhjust pole raske näha. Kuna Ukraina sõda on parimal juhul patiseisus, vajab Putin hädasti võitu, et oma positsiooni kindlustada.

Viimati tõi Moskva oma armee pärast kaotust koju 1989. aastal, kui väed naasid ebaõnnestunud Afganistani sissetungilt. Need „afganistani” veteranid tõid tagasi tõe selle sõja kohta, mis erines kangelaslikest lugudest, mida Vene meedia oli eelneva üheksa aasta jooksul levitanud. Afganistani sõdurid lõid rohujuuretasandi organisatsioone, nõudes arstiabi, pensione ja eluaset. See oli esimene kord, kui inimesed seadsid riigi võimu kahtluse alla ja organiseerusid ise, ning Afganistani sõdurid mängisid olulist rolli Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises kaks aastat hiljem.

Putin, kes nägi Afganistani sõdureid oma silmaga ja rõhutab, et nad võitlesid auga ja neid tuleks hästi kohelda, teab kordumise ohtu. Ja Venemaa ajutine droonide eelis võib talle just tee avada.

Kiire sissetung Balti riikidesse, mida võimaldaks droonide ülekaal, võiks pärast nelja-aastast ebaõnnestumist Ukrainas edu tuua. Bendett juhib tähelepanu sellele, et viimastel kuudel on Venemaa ehitanud Balti riikidega külgnevasse piirkonda rea hiiglaslikke uusi baase, mis on piisavad enam kui 100 000 mehelise sissetungiväe jaoks ning mis peaks olema piisav Läti, Leedu ja Eesti purustamiseks, kui neid riike kiiresti tugevdada ei õnnestu.

Venemaa sõjaväeanalüütikutele on andnud julgust USA ja Iraani vaheline konflikt. Kasutades vaid droone, ründas Iraan mitmeid USA baase – paljastades nii õhu- ja raketikaitse piirid – ning tekitas oma tehniliselt kõrgemalt arenenud vastasele tohutuid kaotusi. Venemaal on suured varud Iraani päritolu Shahed-droone ja miljoneid taktikalisi FPV-droone ning Putin võib loota kiirele edasitungile nõrgalt kaitstud Balti riikides. Kiire ja otsustav tegutsemine võiks NATO-t heidutada, pannes alliansi vastusammu astumisega kõhklema.

Kui NATO peaks seisma silmitsi vajadusega vallutada tagasi ulatuslikke okupeeritud alasid, ähvardaks allianssi oht sattuda pikaajalisse ja verisesse konflikti ning takerduda samasugusesse kaevikusõtta nagu on nähtud Ukrainas.

Kuigi NATO suudaks kahtlemata saavutada õhuülekaalu, on Iraani kogemus näidanud, et sellest ei piisa massiliste kaugmaadroonide rünnakute peatamiseks. Need võivad tabada nii lennubaase kui ka naftatöötlemistehaseid ja muid haavatavaid sihtmärke Euroopas.

Sellises olukorras võib paljudel USA-s tekkida kiusatus taanduda ja lasta „karul” vallutatu endale jätta.

Siiski on olemas ka muid selgitusi. Bendett märgib, et Dronnitsa ürituse kava võis olla ajendatud Venemaa hirmust sõja kaotamise ees ja teadmisest, kui haavatavaks on nad muutunud NATO rünnaku suhtes.

„Korraldajad võivad korrata Putini ja Venemaa valitsuse väiteid, et NATO valmistub sõjaks ja seetõttu peab Venemaa selliseks vastasseisuks valmis olema,” rääkis Bendett.

Nii või teisiti võivad Dronnitsat hakata domineerima uued arutelud tehniliste lahenduste üle, mis on mõeldud Ameerika tankide ja õhutõrjesüsteemide hävitamiseks ning Ameerika lennubaaside ründamiseks. Ja nagu varasematelgi kordadel, järgneb sellele kiiresti uus tehnika.

Kui Venemaa 2022. aastal Ukraina piiril vägesid koondas, keeldusid paljud uskumast, et sissetung on vältimatu. Seekord on piisavalt hoiatusmärke, et midagi on õhus. Seekord võib õnnestuda sissetung juba eos peatada.

Parimaks heidutusvahendiks võivad olla selged ja ühtsed poliitilised avaldused, milles kinnitatakse, et Venemaa agressioonile mis tahes NATO liikmesriigi vastu vastatakse maksimaalse jõuga. Baltikumis selle kohustuse täitmiseks vajaliku sõjalise jõu tagamiseks võib osutuda vajalikuks vägede ümberpaigutamine.

Samal ajal peavad USA ja teised jätkama oma droonivägede arendamist – ning võib-olla kaaluma ka omaenda droonikonverentsi korraldamist.