Ukraina ründab Venemaa energiataristut enneolematu tempoga. Financial Timesi andmeanalüüs näitab, et Kiievi hoogustunud droonikampaania on toonud kaasa Venemaa viimaste aastakümnete rängima kütusekriisi.

Sõda jälgiva Poola analüüsikeskuse Rochan Consulting andmetel ulatus Ukraina edukate rünnakute arv Venemaa naftatöötlemistehastele mais 16-ni, mis on kõigi aegade kuurekord.

Alates 2026. aasta algusest on Venemaa naftatöötlemistehaseid tabatud vähemalt 194 korral, mis tähendab 11-kordset kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kiiev ja Moskva on tänavu korraldanud rekordarvuliselt drooni- ja raketirünnakuid, kuna kahe riigi vaheline kaugmaasõda on ägenenud tasemele, mida pole nähtud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Venemaa kaitseministeerium väidab, et suudab tõrjuda valdava enamiku saabuvatest Ukraina ründedroonidest. Siiski näitavad rünnakute ja nende tõrjumise andmed, et rünnakute sageduse ja hulga järsk kasv on viinud strateegiliste energeetikarajatiste tabamuste arvu suurenemiseni.

Kampaania Venemaa energiataristu vastu on toonud Vladimir Putini sõja kodumaale lähemale kui kunagi varem ja sundinud enam kui poolt riigi piirkondadest kehtestama ranged piirangud kütusemüügile, samal ajal kui elanikud seisavad tanklates tundide viisi järjekorras.

Muude rünnakute hulgas tabas Ukraina juunis korduvalt Moskva ainsat naftatöötlemistehast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid ja paisates pealinna kohale paksu suitsu. Linnas on tulnud rinda pista bensiinipuudusega.

Analüütikud seostavad Ukraina droonikampaania kasvavat edu riigi võimega tootmismahtu märkimisväärselt suurendada ning samuti paranenud juhtimisega.

Oma osa on olnud ka USA luureabil, mis on aidanud Kiievil kavandada droonidele parimaid lennutrajektoore ja vältida õhutõrjet, ütlesid Ukraina kõrged ametnikud väljaandele Financial Times.

„Ukraina on saavutanud tehnoloogilise läbimurde, mis võimaldab neil toota rohkem kaugmaadroone ja suurendada üldist masstootmist,” ütles Saksa Välissuhete Nõukogu Euraasia programmi juht Stefan Meister.

Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud ametlikud andmed näitavad, et 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul peatati Venemaa ja okupeeritud Ukraina alade kohal vähemalt 63 933 Kiievi drooni.

Pooled kõigist väidetavalt peatatud droonidest langesid alla viimase kahe kuu jooksul: Venemaa teatas 14 195 drooni allatulistamisest mais ja 17 832 drooni allatulistamisest juunis. Võrdluseks – andmete kohaselt ei ületanud jaanuaris ja veebruaris registreeritud igakuised koguarvud 6000 piiri.

Tulemused viitavad sellele, et Kiievi õhurünnakute hoogustumine paneb Venemaa õhutõrje enneolematu surve alla, muutes Moskva jaoks keeruliseks oma sõjamasinat toetavate kriitilise tähtsusega energia- ja sõjaliste objektide kaitsmise.

Ukraina rünnakud on purustanud ka Kremli hoolikalt alal hoitud illusiooni, justkui jätkuks Venemaal sõja ajal normaalne elu, ütles Moskva kaitsevaldkonna mõttekoja Strateegiate ja Tehnoloogiate Analüüsi Keskus direktor Ruslan Puhhov.

„Põhimõtteliselt näeme, et Putin on selles sõjas teinud järjekordse saatusliku strateegilise vea, arvates mingil põhjusel, et aeg töötab vaid tema kasuks. Ta ei suutnud sundida Ukrainat kapituleeruma, kuid andis neile piisavalt aega, et arendada välja võimekus sooritada massiliselt süvalööke,” sõnas Puhhov.

Venemaa peab kulutama märkimisväärseid ressursse õhutõrje parandamiseks ning võib hädas olla piisava hulga süsteemide ja püüdurrakettide tootmisega, lisas Puhhov.

Kiiev suudab üha enam rünnata pikemate vahemaade taha ja sama sihtmärki rohkemate droonidega, mis kurnab Venemaa kaitset. Sellele edenemisele on kaasa aidanud uue digitaaltehnoloogia ministri ametisse nimetamine jaanuaris.

„Ukraina ei korralda lihtsalt rohkem rünnakuid kui aasta tagasi. Kampaania on arenenud suhteliselt kitsast naftataristu vastasest kampaaniast laiemaks strateegiliseks tõkestamiskampaaniaks, mille eesmärk on samaaegselt kahjustada Venemaa energia-, logistika-, tööstus- ja ekspordisüsteeme,” ütles Rochan Consultingu juht Konrad Muzyka.

Rünnakute arvu suurenemine toimub ajal, mil Volodõmõr Zelenski andis märku, et tema väed loovad sel suvel kooskõlastatud surve, et proovida sundida oma Vene kolleegi lõpetama aastaid kestnud agressioonisõda.

Ukraina juht ütles eelmisel nädalal, et Kiiev alustab „40-päevast mõjutusoperatsiooni”, mille viivad läbi tema pikamaa löögiüksused.

Putin pole aga näidanud mingeid märke, et Ukraina viimased kampaaniad sunniksid teda läbirääkimiste laua taha. Selle asemel on ta võimendanud oma seisukohta, rõhutades, et Venemaa on sõda võitmas ja et tema sõjalised eesmärgid on endiselt saavutatavad.

Tema Venemaa läbirääkijad on andnud USA poolele mõista, et viimane peab sundima Kiievit nõustuma ulatuslike järeleandmistega – nii väitsid Financial Timesile rahu läbirääkimistega seotud kõrged Ukraina ametnikud. Nende sõnul on ebatõenäoline, et USA vahendusel toimuvad kolmepoolsed rahuläbirääkimised enne suve lõppu jätkuksid.

Kuna Venemaa keskendub Putini maksimalistlikele eesmärkidele, on ebatõenäoline, et Moskva osaleb sisulistes läbirääkimistes enne järgmise aasta veebruari, ütles teine ​​Moskvas viibiv isik, kes on seotud sõja lõpetamiseks peetavate mitteametlike läbirääkimistega.

„Venelaste eelistatud variant on siiani see, et ameeriklased toovad Ukraina meile kandikul kätte,” ütles kõnealune isik. „Nad ei vihja mingitele järeleandmistele. Nad kordavad aina samu eesmärke… Nende läbirääkimiste alus tähendab sisuliselt seda, et läbirääkimisteks puudub igasugune alus.”

Kuigi Venemaa maapealne pealetung on aeglustunud vaevaliseks ja ohvriterohkeks edasiliikumiseks, on Putin andnud vägedele käsu vallutada aasta lõpuks ülejäänud osa Ida-Ukraina Donetski oblastist – nii väidavad president Zelenski, FT nähtud Ukraina luurehinnang ja kaks inimest, kes suhtlevad Venemaa presidendiga.

Putin ütles 28. juunil riigitelevisioonile antud intervjuus, et Ukraina rünnakud tekitavad probleeme, kuid väitis, et Venemaa väed on endiselt eelisseisus.

Reedel avaldas Kreml kaadrid, kus väidetavalt tehakse Putinile ülevaade olukorrast lahinguvälja juhtimispunktis. Venemaa väitis, et on vallutanud Donbassis asuva rindelinna Kostjantõnivka.

Zelenski lükkas Putini väited ümber ja ütles, et lahingud linnas veel kestavad.

Venemaa president on Ukraina ründamisel üha enam tuginenud õhujõududele ning Venemaa raketi- ja droonirünnakute ulatus on viimastel kuudel kasvanud.

Ukraina valitsuse andmetel on alates veebruarist Ukraina suunal välja lastud Venemaa rakettide ja droonide koguarv ületanud 5000 piiri kuus.

Neljapäeval tulistasid Vene väed Kiievi pihta 74 raketti ja ligi 500 drooni. Zelenski sõnul hukkus 31 inimest ja üle 90 sai vigastada. Ta lisas, et reede hilisõhtuks oli kümme inimest endiselt teadmata kadunud, samal ajal kui päästjad otsisid inimesi kolme rünnakupaiga rusude vahelt.