USA president Donald Trump on vähemalt praegu kõrvale heitnud plaanid Ameerika sõjalise rünnaku järsuks laiendamiseks Iraani vastu, eriti muretsedes, et sõja intensiivistamine võib ohtlikult tühjendada Pentagoni niigi vähenenud Patriot-tüüpi õhutõrjerakettide varusid ja muu õhutõrje laskemoona varusid Lähis-Idas.
Valitsusametnike sõnul on oht tõrjerakettide varudele üks paljudest kaalutlustest, mis on muutnud suuremate lahingoperatsioonide juurde naasmise äärmiselt riskantseks ettevõtmiseks. Trump ja tema tippnõunikud on samuti mures Lähis-Idas laieneva sõja väljavaate, Iraani rünnaku suhtes haavatavate Pärsia lahe liitlaste võõrandumise, ülemaailmse majanduskriisi ning kasvava energia- ja pagulaskriisi pärast, vahendab New York Times.
Viimane pööre Trumpi konflikti käsitlemisel Iraaniga toimus pärast reedel toimunud kohtumist oma kabineti tippnõunike ja kõrgemate liikmetega, ütlesid kaks arutelust informeeritud inimest.
Ametnike sõnul on eraviisilised arutelud keskendunud Pentagoni vähenevale Patriot-tüüpi tõrjerakettide ja muude õhutõrjerakettide varule, arutades operatiivküsimusi anonüümsuse tingimusel. Jordaanias hukkus eelmisel reedel kolm USA sõdurit, kui ballistiline rakett lipsas läbi Ameerika õhukaitsesüsteemide, mis tõrjusid Iraani rakettide ja droonide tulva, teatas USA kõrge ametnik.
Ametnike sõnul on USA kõrgeim sõjaväelane, staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Dan Caine eravestlustes hoiatanud, et kuigi ulatuslike lahingutegevuse taastamine Iraani vastu oleks teostatav, kurnaks see ohtlikult Keskväejuhatuse (Central Command) käsutuses olevaid tõrjerakette. Keskväejuhatus vastutab operatsioonide eest Lähis-Idas. Kindral Caine’i pressiesindaja keeldus kommenteerimast nõuandeid, mida kindral presidendile annab.
Valge Maja kommunikatsioonijuht Steven Cheung ütles, et president on „alati järjekindlalt rõhutanud diplomaatilise lahenduse eelistamist, kuid jätab endale kõik võimalused avatuks juhuks, kui Iraan jätkab terroritegevust Hormuzi väinas või liitlaste vastu”. Ta lisas, et pärast laastavate sanktsioonide ja korduvate rünnakute all kannatamist „oleks Iraanil mõistlik püüelda läbirääkimiste teel saavutatava kokkuleppe poole, vastasel juhul teavad nad, mis juhtub”.
Trump on seisnud silmitsi küsimusega, kuidas jätkata oma ligi viis kuud kestnud vastasseisu Iraaniga – ja konkreetselt kuidas taasavada Hormuzi väin –, samal ajal kui kütusehinnad on viimase kahe nädala jooksul taas puhkenud sõjategevuse tõttu tõusmas. Diplomaatiline suhtlus on katkenud ning USA viimased ulatuslikud rünnakud ei ole Iraani sõjaliselt heidutanud.
Asjaga kursis olevate isikute sõnul pidasid vähesed – kui üldse keegi – Trumpi lähikonnast eskaleerimisplaani mõistlikuks. Üks kõrge USA ametnik, kes samuti soovis jääda anonüümseks, väljendas kahtlust, kas ulatusliku lahingutegevuse taastamine sunniks Iraani taas läbirääkimiste laua taha.
Ametniku sõnul on rünnakutel vastupidine mõju taotletule: need hoiavad Iraani ühtsena ja võimaldavad Iraani juhtidel suunata tähelepanu välisele ohule.
Eile laupäeval 25. juulil näis USA ja Iraani vaheline vastasseis esimest korda kahe nädala jooksul vaibuvat, kuid pinged püsisid kõrgel, kuna Jeemenis puhkesid taas ägedad kokkupõrked Saudi Araabia toetatud vägede ja Iraaniga liidus olevate hutide vahel. Pärast 13 järjestikusel ööl toimunud rünnakuid Iraani vastu ei teatanud USA väed laupäeval ühestki öisest löögist.
Enne reedest kohtumist oli Trump andnud mõista, et sõjavägi on valmis korraldama ulatuslikumaid rünnakuid, kui selleks käsk antakse, jättes samas alles võimaluse diplomaatiliseks lahenduseks.
„Vaadake, oleme täielikus lahinguvalmiduses,” ütles Trump reedel ajakirjanikele. „Oleme valmis tegutsema, kuid peame nendega läbirääkimisi, nii et võib-olla jõuame murdepunktini, võib-olla mitte.”
Reedene kohtumine toimus ajal, mil Trump seisab silmitsi võimaliku pöördepunktiga oma Iraani-poliitikas – seda pärast hapra relvarahu ja vastastikuse mõistmise memorandumi kokkuvarisemist – viimase eesmärk oli tuua USA ja Iraan taas läbirääkimiste laua taha, et arutada pikaajalist tuumarelvadest loobumist.
Mitmed Pentagoni ametnikud ja USA sõjaväeülemad ütlesid selle nädala alguses, et Trump näib kalduvat mitmeastmelise pommitamiskampaania esialgse etapi heakskiitmise poole. Kampaania peaks vastu astuma rannikuradaritele, laevatõrjerakettidele ja väikestele Iraani rünnakupaatidele ning teistele objektidele, mis sõjaministeeriumi Pentagoni väitel on aidanud kaasa rünnakutele väina läbivate kaubalaevade vastu.
Pentagon on viimastel päevadel saatnud Lähis-Itta rohkem vägesid, relvastust ja varustust, et valmistuda võimalikuks eskalatsiooniks. Sõjavägi on kahjustanud või hävitanud üha rohkem raudteesildu, mida tsiviilisikud kasutavad, kuid mis võimaldavad ka Iraani ülematel varustust väina lähedal asuvasse lõunaranniku piirkonda toimetada. Kaaluti ka selliste sihtmärkide, aga ka energiaettevõtete ja Iraani tuumaobjektide, sealhulgas Kirka mäe, vastu suunatud rünnakute sagenemist.
Trump andis neljapäeval Axiosele antud intervjuus ülevaate mõnest oma arutelust, öeldes: „Ma kaalun ulatuslikku rünnakut. Suuremat kui kunagi varem. Ma olen otsuse langetamisele lähedal. Me oleme selleks kõik valmis.”
Kuid reede õhtuks näis Trump ajutiselt suuremad pommitamisplaanid kõrvale jätvat, ilmselt veendunud vähemalt osaliselt oma sõjaliste nõunike hinnangust, et laskemoonavarud Ameerika vägede kaitsmiseks Jordaanias, Kuveidis, Bahreinis ja Araabia Ühendemiraatides vähenevad, kuna nende baasid on viimase kahe nädala jooksul sattunud Iraani tugeva tule alla. Suurem rünnak oleks tõenäoliselt kaasa toonud Iraani raskema vastulöögi, mis oleks avaldanud suuremat survet USA õhukaitsele.
Aprilli lõpus teatas New York Times, et Pentagon oli sõjas kasutanud üle 1200 Patrioti tõrjeraketi, mille maksumus oli üle 4 miljoni dollari tükk, mistõttu varud on kaitseministeeriumi sisehinnangute ja parlamendiametnike andmetel murettekitavalt kesised. Olukord on sellest ajast alates veelgi halvenenud, ütlesid sõjaväeametnikud sel nädalal.
Selle asemel väidavad paljud Trumpi nõunikud, sealhulgas tema väimees Jared Kushner, et on olemas usutav ja vähem riskantne alternatiiv: läbirääkimiste jätkamine ja Iraanile majandusliku surve avaldamine pikema aja vältel.
Pole selge, millised läbirääkimised – kui üldse – parasjagu käivad ning kas need suudaksid ületada Iraani valitsuses ilmnevaid erimeelsusi selles küsimuses, kas kokkulepet taotleda või mitte.
Analüütikute sõnul on USA hiljuti taastatud mereblokaad Iraani sadamatesse sisenevatele või sealt väljuvatele laevadele andnud vastakaid tulemusi. USA ametnike teatel suutsid iraanlased pärast juuni keskel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist naftatarnetega – peamiselt Hiinasse – osaliselt jätkata. Suur osa sellest naftast jõuab kohale alles nüüd, mistõttu võtab majandusliku surve taastamine aega.
USA rahandusminister Scott Bessent ütles teisipäeval, et Hiina on viimastel kuudel vähendanud toornafta oste ligikaudu 40 protsendi võrra – tema sõnul vähendab see langus märkimisväärselt Iraani naftatulu.
Reedel kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid üheksale ettevõttele ja neljale isikule, kes on seotud sanktsioonide all oleva Iraani rahastaja Babak Zanjani ärivõrgustikuga.
HOIATUS: sõjas valetavad kõik osapooled, seetõttu võib tegemist olla ka valeinfoga.
