Saksamaa andis loa Vene-Prantsuse tuumakütuse firma rajamiseks

eestinen

Saksa meedia ja uudisteagentuuri AFP teatel on Saksamaa valitsus andnud tegevusloa Vene-Prantsuse tuumaenergia projektile.

Saksa keskkonnaministeeriumi ja kantsler Friedrich Merzi otsuse kohaselt on Prantsuse ettevõttel Framatome lubatud alustada koostöös Venemaa riigiettevõttega Rosatom kütuse tootmist Venemaal projekteeritud tuumaelektrijaamade jaoks, vahendab Welt.

Tegevusloa saanud tehas asub Alam-Saksi liidumaal Lingenis. Saksamaa keskkonnaministeerium on teatanud, et suhtub sellesse koostöösse kriitiliselt, kuid väljastas loa rangetel tingimustel ja pärast põhjalikku ohutushinnangut.

Projekt on pälvinud kriitikat, kuna Venemaa rahastab oma sõjakassat energeetikasektori kaudu. Framatome’i tütarettevõte taotles projektile heakskiitu juba 2022. aasta märtsis – vaid mõni nädal pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu.

„Projekt kujutab endast julgeolekuriski ja tuleb tühistada,” ütles Roderich Kiesewetter, kes esindab Merzi juhitavat konservatiivset CDU parteid, nimetades projekti edendamist Venemaa hübriidoperatsiooniks.

Samuti on projekti kritiseeritud selle eest, et see annab Venemaale võimaluse Saksamaa vastu sabotaaži ja luuret läbi viia. Saksamaa on olnud Ukraina oluline liitlane alates 2022. aastast.

Sõltuvust Venemaast tuleb vähendada, eriti tundlikus tuumasektoris, ütles Alam-Saksi liidumaa keskkonnaminister Christian Meyer (kes esindab Roheliste parteid) Saksa ringhäälingu NDR teatel.

Tihe koostöö Vladimir Putini tuumaenergiaametiga on vale, sõnas ta.

Meyer rõhutab, et Lingeni elektrijaama tegevusluba ei ole veel õiguslikult siduv. Saksa ametivõimud kinnitavad, et projekti jälgitakse tähelepanelikult ning vajaduse korral saab loa tühistada.

Tegevusloa üheks tingimuseks on, et Rosatomi töötajad tohivad jaama külastada vaid väga piiratud ulatuses ja ametivõimude saatel, vahendab AFP.

Vaatamata kriitikale polnud Alam-Saksimaal keskkonnaministri sõnul projekti blokeerimiseks seaduslikku alust, kuna Rosatom ei ole Euroopa Liidu (EL) Venemaa-vastaste sanktsioonide all.

„See on välispoliitika küsimus. Alam-saksimaalasena tunned end veidi tähtsusetuna,” ütles Meyer  väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

NDR-i andmetel toetab Saksamaa Venemaa tuumaenergeetikaettevõtete lisamist EL-i sanktsioonide nimekirja, kuid sellele otsusele EL-i tasandil toetust ei ole.

Saksamaa on agressioonisõja ajal püüdnud vabaneda sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest. Iroonilisel kombel sulges Saksamaa 2023. aastal omaenda tuumareaktorid, seda suuresti Roheliste partei eestvedamisel. Kantsler Merz on nimetanud seda rängaks veaks.

Prantsuse ettevõtte Framatome teatel võib tehas alustada kütusetarnetega juba 2027. aastal. Ettevõtte esindaja Mario Leberig nimetab tegevusluba oluliseks sammuks Euroopa energiasõltumatuse suunas.

AFP andmetel kasutavad paljud endisesse Nõukogude mõjusfääri kuulunud riigid – näiteks Soome (Loviisa tuumajaam) – Vene päritolu VVER-tüüpi reaktoreid, mis vajavad Lingeni tehases toodetud kütusevardaid.

Rosatomil ei ole aga nende varraste tootmisel monopoli, ütles Alam-Saksi liidumaa keskkonnaminister Christian Meyer. USA ettevõte Westinghouse tarnib juba kütusevardaid Soomele, Ukrainale, Ungarile ja Tšehhile.

Meyeri sõnul oli Westinghouse varem avalikult välja käinud idee teha koostööd Framatome’i tütarettevõttega ANF. Ettevõte teatas aga, et ei ole Westinghouse’ilt vastavat pakkumist saanud.