Hiina suure võimsusega mikrolainerelvad (HPM) suudavad kaitseteadlaste sõnul pakkuda kuni 100 gigavatti (GW) võimsust – see on verstapost, mis võib muuta sõjapidamise tulevikku ning stimuleerida tsiviiluuringute ja -tööstuse arengut.

Sel kuul ajakirjas High Power Laser and Particle Beams avaldatud artiklis kirjeldasid Hiina Riikliku Kaitsetehnoloogia Ülikooli (NUDT) teadlased viimastel aastatel Hiina sõjaväe poolt ehitatud täiustatud impulssvõimsusega seadmeid, vahendab South China Morning Post.

See on haruldane avalikustamine Hiina sõjaväe poolt oma suure võimsusega mikrolainerelvade arsenali kohta.

„Viimastel aastatel on Hiina impulssvõimsuse tehnoloogia pidevalt ja olulise riikliku strateegilise nõudluse tõttu kiiresti arenenud. Selle valdkonna uuringute ulatus ja sügavus on nüüdseks maailma parimate seas,” kirjutasid teadlased, keda juhtis Zhang Jun NUDT-i edasijõudnute interdistsiplinaarsete uuringute kolledžist.

„HPM-i genereerimiseks mõeldud impulssvõimsusega draiverid on liikunud laboriprototüüpidest praktiliste rakendusteni, arenedes järk-järgult funktsionaalsetest süsteemidest suure jõudlusega ja vastupidavateks,” kirjutasid nad.

See artikkel võiks olla viiteks teistele riikidele, kes hindavad massiivsete satelliitide haavatavusi.

Satelliitidevastasel kasutamisel võivad need ülivõimsad mikrolainerelvad ohustada kalleid Maa-lähedase orbiidi satelliidivõrke, näiteks Starlinki, äärmiselt madalate kuludega, eriti kui sellised satelliidid osalevad sõjalises tegevuses.

On üldtunnustatud, et 1 gigavatini (GW) ulatuvad suure võimsusega mikrolaineimpulsid võivad Maa-lähedase orbiidi satelliitidele põhjustada tõsiseid häireid või isegi riistvara kahjustusi.

Artikli kohaselt on Hiina teadusasutused välja töötanud laia valiku gigavatt-klassi relvi, millest mõned on juba kasutajatele tarnitud.

Kõige tähelepanuväärsem on 100 GW-klassi seade, mis koosneb mitmest suure võimsusega impulssgeneraatorist. See süsteem ühendab mitut impulssi, et genereerida enneolematu suurvõimsus, millel on potentsiaali edasiseks laiendamiseks.

„Kümnete gigavattide HPM-i väljundvõimsuse saavutamine rangete ruumi- ja kaalupiirangute raames kujutab endast HPM-tehnoloogia kriitilist tulevikusuunda,” kirjutas Zhangi meeskond.

Kuid selliste piirangute tõttu nagu isolatsiooniprobleemid ei suuda üksikud impulssvõimsuse draiverid toota piisavalt energiat kasvava nõudluse rahuldamiseks.

„Mitme kompaktse impulssvõimsuse mooduli sünkroniseerimine võimaldab igal seadmel töötada maksimaalse efektiivsusega, maksimeerides samal ajal oma võimsuse ja kaalu suhet,” kirjutasid nad.

„NUDT on sellel metoodikal põhinevalt välja töötanud 100 GW-klassi ülivõimsa impulssvõimsuse süsteemi,” märgiti.

Teised artiklis kirjeldatud seadmed, näiteks tahked impulsssüsteemid, kasutavad erinevaid lähenemisviise, et kohaneda mitmekesiste töökeskkondade ja nõuetega.

Artiklis tuuakse välja ka nende läbimurrete taga olevaid süsteemseid uuendusi, näiteks uus liitiumioonkondensaatori hübriidsüsteem, mis on võimeline koheselt aktiveeruma madalatel temperatuuridel alates -40 kraadist, pakkudes samal ajal pidevalt võimsat toidet.

See võib oluliselt parandada Hiina elektroonilise sõjapidamise vägede operatiivset reageerimisvõimet talvel ja polaartingimustes.

Uurimus annab märku Hiina kasvavast enesekindlusest selle valdkonna liidrina.

Teised riigid, kes soovivad Hiina edusammudega sammu pidada, seisavad silmitsi järskude takistustega, sealhulgas tööstuslanguse, vähenenud teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute ning piiratud juurdepääsuga kriitilistele materjalidele, näiteks haruldastele muldmetallidele.

Uurimuse kohaselt hõlmavad tulevased uurimisprioriteedid energiakiire juhtimise täpsuse parandamist ning süsteemi suuruse ja maksumuse vähendamist.