Nafta hind tõusis täna neljapäeval 23. juulil esimest korda alates maikuust 100 dollarini barreli eest pärast seda, kui Jeemenis tegutsevad Iraani liitlased hutid teatasid rünnakust kahele Saudi Araabia tankerile Punasel merel ning USA ja Iraan viisid öösel läbi uusi rünnakuid.
Huttide rünnakud olid esimesed pärast seda, kui rühmitus kuulutas sel nädalal välja Saudi Araabia laevade blokaadi. President Trump teatas sotsiaalmeedias, et peab Iraani vastutavaks kõigi edasiste rünnakute eest Punasel merel, ning ähvardas konflikti laiendada nii, et see hõlmab ka hutisid, vahendab New York Times.
Olukorra teravnemine ähvardab tekitada ülemaailmses laevaliikluses teise kitsaskoha ja avada konfliktis uue rinde. Iraan on juba suures osas sulgenud Pärsia lahes asuva Hormuzi väina, pärssides nafta- ja gaasitarneid ning tekitades energiaturgudel ärevust. Ülemaailmse naftahinna võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes pärast seda, kui pooled leppisid eelmisel kuul kokku esialgses vaherahus, kuid on pärast lahingutegevuse taastumist taas tasapisi tõusnud. Nafta hind on praegu 40 protsenti kõrgem kui enne sõja algust veebruaris.
Saudi Araabia ametivõimud teatasid rünnakust ühele laevale nimega Encelia ja lisasid, et meeskond on ohus, kuid ei täpsustanud rünnaku päritolu. Saudi Araabia valitsus ei ole kommenteerinud huttide väidet teise laeva kohta.
USA välisminister Marco Rubio kutsus neljapäeval hutisid üles pingeid maandama, viidates sellele, et Iraan on relvarühmituse sõjaga liituma meelitanud.
Manilas toimunud konverentsil kõneldes ütles Rubio, et USA jätkab Iraani pommitamist seni, kuni riigi läbirääkijad suhtuvad kokkuleppe saavutamisse tõsiselt.
Lähis-Idas sõjalisi operatsioone koordineeriv USA Keskväejuhatus teatas, et viis öösel läbi rünnakute laine, mille eesmärk oli nõrgestada Iraani võimet ohustada kaubalaevaliiklust, rünnakute sihtmärkideks olid Iraani droonide ja rakettide hoiukohad ning õhutõrjesüsteemid.
Iraani Islamirevolutsiooni Kaardivägi teatas, et on rünnanud USA sõjalisi sihtmärke Jordaanias ja Kuveidis – sealhulgas üht side- või teavitustorni –, süüdistades USA vägesid samalaadse taristu ründamises Iraanis.
Mõni tund enne viimast vastastikust rünnakute vahetust ähvardas Trump rünnata mõnd silda või elektrijaama „alati, kui Iraani Islamivabariik tulistab Hormuzi väinas mõnd laeva”; nädal varem oli ta aga öelnud, et USA taastab Iraani sadamate mereblokaadi.
Kahe riigi vahel eelmisel kuul sõlmitud relvarahu kokkulepe on viimastel nädalatel lagunenud ning vaidluse keskpunktiks on tõusnud Hormuzi väin.
